Merrilli õppedisaini mudel

Standard

Merrilli õpetamise põhiprintsiibid:

Merrilli mudel 1

 

  • ülesandekeskus – õpetamine läbi eluliste ülesannete lahendamise,
  • aktiveerimine – õppijad peavad kasutama varasemaid teadmisi ja seostama neid uute teadmistega
  • demonstreerimine – õppijatele demonstreeritakse omandatavaid oskusi, see muudab õppimise arusaadavaks
  • rakendamine – õppija saavad rakendada õpitud teadmisi ja oskusi, tegevuse kaudu õppimine kinnistub
  • lõimimine – õpitu seostatakse igapäevase reaalse eluga.

 

Merrili õppedisaini mudeli keskmeks on eluline probleemülesanne.

Esmalt tutvustatakse õpilasele probleemülesannet, lisamata ülesande juurde lahendamiseks vajalikke andmeid.

Õpitulemusteni jõutakse samm- sammult lihtsamate eluliste alaülesannete kaudu. Õppimine on efektiivsem, kui õpilane saab aru, et antud teadmisi on tal ka tulevikus vaja ja ta oskab neid reaalse eluga siduda.

Õpitakse ülesandeid lahendades.

Õppimine põhineb eelnevate teadmiste meeldetuletamisel ja rakendamisel.

merrilli mudel2

Õpilastele antava abi suurus kahaneb iga järgneva alaülesandega. Alaülesanded on koostatud nii, et nad toetaksid õpitulemuse saavutamist ja annaksid vajalikke teadmisi esialgse probleemülesande lahendamiseks. Esimeste probleemide lahendamisel näitab õpetaja lahenduskäigud ette, hilisemate probleemide lahendamist katsetavad õpilased esialgu ise ja pöörduvad abimaterjalide juurde alles siis, kui ei saa ise hakkama. Õpilased peavad ära lahendama kõik alaülesanded, et selle käigus õppida.

Õppimise keskmes oleva probleemülesande lahendamisega peaksid kõik õpilased iseseisvalt toime tulema. Kui õpilane ei saa iseseisva lahendamisega hakkama, tuleb tal alaülesannete juurde tagasi pöörduda.

Kui õpilane on toime tulnud probleemülesande lahendamisega, saab ta lahendamiseks uued elulised ülesanded, kus ta saab taaskord oma õpitud teadmisi rakendada.

merrilli mudel 3

Merrilli õpetamisprintsiipe on matemaatika õpetamisel võimalik kasutada näiteks protsentarvutuse juures, sest seal on lihtne leida ülesandeid, mis oleksid elulised. Samas algebraliste avaldiste lihtsustamise juures pole minu arvates mitte midagi, mis seoks seda teemat päris eluga.

Merrilli ideede järgi õpetades on vaja õpetajal esmalt teha väga palju tööd, et välja töötada kõik need ülesannete jadad, mille lahendamine toetaks probleemülesande käigus püstitatud õpitulemuste saavutamist. Lisaks tuleks valida sobiv õpikeskkond. Uutmoodi õpetamine eeldab õpetajate suurt koostööd, et luua sobivad elulised ülesanded.

Kasutatud kirjandus:

Merrill, D. 2002. A Pebble-in-the-Pond Model  For Instructional Design  http://www.ispi.org/archives/resources/Vol41_07_41.pdf
Merrill, D. 2007. A Task-Centered Instructional Strategy http://mdavidmerrill.com/Papers/Task_Centered_Strategy_published.pdf

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s