Fototöötlus

Pilditöötluse ülesanne.

Tegin pildi koolimajast.

Esialgne pilt 

Muutsin natuke heledust ja kontrastsust.

Töödeldud pildilt kaotasin ära augu  seinas, katkise vihmaveetoru, kanalisatsioonikaevu luugi  ja korvpallikorvi varju. Lõikasin pildi servalt korvpallikorvi välja.

Lisasin pildile ka kiige. Mänguväljaku pilt.

Lõpptulemus

 

Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas ülesanne on eelnevatest ülesannetest praktilisem ja põnevam.

Tutvusin õppematerjalidega ja seejärel alustasin vookogujaga. Vaatasin videot ja hakkasin Feedly kasutajaks. Tellisin endale kursusekaaslaste ajaveebid ja lisaks ka kursusematerjalide ajaveebid. Lisasin veel mõned haridusega seotud lingid. Feedly kasutamine lihtsustab kursusekaaslaste blogide kommenteerimist oluliselt ja antud rakendust kasutan kindlasti aktiivselt ka edaspidi. Kui koolis õpilased samuti blogisid pidama hakkavad, saavad nad samuti jälgida klassikaaslaste edusamme.

Katsetasin ka Netvibes-i,  kuhu sai koondada ilmateate, uudised, suhtluse, postkasti, kaardi jne,  aga põhjalikum katsetamine jääb edaspidiseks.

Twitteri kasutaja ma siiani polnud.  Lõin endale kasutajakonto, valisin endale mõned huvipakkuvad teemad. Ma ei olnud kasutaja olnud kauem kui pool tundi, kui mul oli Twitteris juba 1 jälgija ja järgmisel päeval oli neid juba 2, mina polnud veel ikka ühtegi postistust teinud. Postitasin ka ühe säutsu, aga Twitteri kasutamise headuses pole veel kindel. Kuna Twitter on selle aasta e- õppevahendite edetabelis 1. kohal, siis on paljud õpetajad Twitterile õppetöös põnevat rakendust leidnud. Üks võimalus võib olla õuesõppe puhul vastuste saatmine Twitteri kaudu.

IFTTT oli põnev katsetamine.

Lisasin mitu retsepti: 1) kui olen kaotanud telefoni, saadan kirja ja telefon heliseb

2) telefon on öösel hääletu ja hommikul enam mitte – ja see tõesti toimib!

Püüdsin panna ka Gmailis oluliseks märgitud kirjad endale Evernote-i saata, aga see ei õnnestunud esimese korraga.

IFTTT puhul on kindlasti võimalik leida selliseid retsepte, mida saab ka õppetöös kasutada.

Katsetasin ka ühisjärjehoidjat Delicious. Lisasin sinna mitu matemaatikaõpetajate ajaveebi aadressi ja sain lõpuks sarnaste märksõnadega veebilehtede aadressid, mida oma töös kasutada.

Tegin endale Evernote-i kasutaja.  Saan aru, et samad märkmed ilmuvad nii minu telefoni kui ka arvutisse. Võimalik on teha fotosid ja neile kirjeid lisada. Kuna õpilased on aktiivsed nutitelefoni kasutajad, siis saavad nad õuesõppe korral lisada vajalikke märkmeid, teha fotosid ja lisada ka sinna teksti ja hiljem neid salvestisi kasutada.

Pocket-ist olen puudust tundnud. Tihti on põnevaid artikleid, mida tahaks hiljem uuesti vaadata, aga lihtsalt ei leia neid enam kerge vaevaga üles. Pocket võimaldab huvipakkuvad internetileheküljed enda jaoks salvestada. Väga mugav on Pocket lisada Chrome seadetest laiendusena. Kui õpilastele on antud ülesanne leida materjali mingi teema kohta, siis saavad nad esialgu materjalid koguda ja salvestada Pocketisse, et hiljem seda rühmas analüüsida.

WordPressi kasutamine on minu jaoks muutunud juba mõnevõrra mõistetavamaks. Ajaveebi kasutusvõimalus õppetöös on väga lai: näiteks on võimalik esitada nii loetud raamatute kokkuvõtteid või pidada oma treeningpäevikut.

Koolielust olen õppematerjale vaadanud juba mitu aastat. Koolielu on arenenud aina paremaks keskkonnaks õpetajate jaoks. Väga tore, et sellelt lehelt saab nüüd lisaks õppematerjalidele ja koolitustele leida ka põnevaid töövahendeid.

Skype– i kasutasin varem, nüüd kasutan  Viberit või Whatsappi, see on pigem minu sõprade eelistus.

Google Hangouts on samuti väga mugav kasutamiseks. Õppetöös on õpilastel väga mugav valida omavaheliseks suhtlemiseks neile sobiv rakendus.

Doodlega on väga lihtne kokku leppida sobivat koosolekuaega õpetajatel või ka lastevanemate koosolekut. Õppetöös on võimalik õpilastega kokku leppida kontrolltööde aega (kuigi seda saab teha ka tunnis suuliselt) või ka ühisürituste aega.

Kõik sellised rakendused, kuhu sai sisse logida Google või Facebooki kontoga olid väga mugavad kasutada. Osade rakenduste jaoks oli vaja ka eraldi kasutajaks registreeruda. Olen oma Google kontoga väga mitme rakenduse kasutajaks registreerunud ja pidin üle vaatama oma konto turvasätted, sest sain sellise teate:

	Tere Airit Keegi just kasutas teie parooli ja proovis teie Google’i kontole sisse logida.

Üksikasjad: esmaspäev, 26. oktoober 2015 18.38 (Kesk-Euroopa standardaeg)  Prantsusmaa*

Õpilepingust

Vaatasin oma õpilepingu üle ja lähtun seekord ainult antud õppeainest.

Olen kasutusele võtnud uskumatult palju rakendusi, osadest polnud ma teadlikki. Kasutasin siiani Mozilla Firefoxi, nüüdseks olen Chrome üle kolinud ja naudin Chrome laiendusi.

Aja planeerimine  ja enesejuhtimine on siiani keeruline. Olen proovinud mitmeid aja- ja tööplaneerimise vahendeid: Chome Note Book, myHomework, Google Tasks, Google Calendar.  Õppima õppimine on minu jaoks tegelikult omaette eesmärk.

Mõistan aina rohkem kolleegide ja perekonna toetuse tähtsust – suhted on olulised.

Olen suutnud oma blogiga juba suuremaks sõbraks saada, see on juba mõningane edusamm.

Õppimine ülikoolis on tõepoolest väljundipõhine ja õppijakeskne!

 

 

Taristuseminari 3. kodutöö

Arutleda teemal ja tuua näiteid oma tegevusest või siis oma põhimõtetest (kui tööle asuksite HT-na).

• Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.

Õpetajad peaksid teadma, milline tehnika üldse koolis olemas on.  Aeg- ajalt tuleks õpetajatele uuesti meelde tuletada, millised vahendid on koolil olemas, näiteks augustis õppeaasta viimasel õppenõukogul räägib haridustehnoloog koolis leiduvatest digivahenditest ja esitab vajadusel kasutusstatistika.

Kui uus tehnika saabub konkreetsele õpetajale ja ta on seda soovinud, siis on olemas mõningane võimalus, et ta oskab seda ka kasutada.  Võib juhtuda ka nii, et kooli saabub ,,vidin”, mida keegi pole soovinud, siis on haridustehnoloogil vaja välja mõelda, kus ja kes seda kasutada saaks ja see ,,vidin” õpetajale ,,maha müüa” ning ühtlasi ka seda kasutama õpetada.

Uue tehnika puhul, mis on potentsiaalselt huvipakkuv paljudele õpetajatele, on mõistlik teha koolitus kõigile soovijatele. Arvata võib, et kõik ei soovi, aga kui on juba mõned oskajad, siis saavad ka nemad oma teadmisi edasi anda neile, kes hiljem soovivad selle tehnikaga tööle hakata.

Kui on olemas tehnika, mida keegi õpetajatest juba kasutada oskab, siis võiks ta seda ka teistele õpetada.

Meie koolis on toiminud näiteks Smart tahvli koolitused, seal osalevad ainult need õpetajad, kelle klassis on selline tahvel olemas, sest ainult neid see koolitus ju huvitabki.

• Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)

Täiskasvanud inimesi on raske koolitada, kui nad on koolitusel vastu tahtmist. Hea, kui kooli juhtkond soodustab digivahendite kasutamist õppetöös ja tunnustab õpetajaid selle eest.  Arenguvestluse üheks teemaks peab olema kindlasti õpetaja digipädevuste areng õppeaasta jooksul.

Koolitus tuleb õpetajate jaoks ette põnevaks muuta, et neil tekiks vastupandamatu soov osaleda. Õpetajaid motiveerib enamasti see, kui midagi läheb nende jaoks oluliselt lihtsamaks. Samas on ka suur hulk õpetajaid, kes ongi valmis pühenduma, et muuta oma tunnid õpilaste jaoks põnevamaks. Kui mõni õpetaja kasutab oma õppetöös uusi vahendeid, siis õpilased enamasti soovivad, et sama teeksid ka teised õpetajad.

Kohustuslikuks on koolitusi  mõttetu teha, sest vastu tahmist ei õpi keegi.

Paljud kolleegid soovivad siiski individuaalset nõustamist, sest õpetajate baasteadmised on väga erinevad.

• Milline on meie pakutav portfolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?

Meie koolis on teist aastat kasutusel S tuudium ja Tera. Oleme väga rahul.  Õpetajate kirjavahetus toimub samuti teist aastat  Google Gmaili vahendusel, et saaks kasutada ka Drive võimalusi. Kavas on ka e- õppe keskkondade koolitused.

• Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?

Lihtsad ja kasutajasõbralikud keskkonnad võetakse kiiresti omaks. Tundub, et haridustehnoloog meie majas on liiga tark inimene ja õpetajad kardavad teda. Mõistlik on teha koolitusi mõnele julgele õpetajale. Kui on mõne e- keskkonna aktiivseid kasutajaid, siis ehk soovivad ka teised õpetajad ennast arendada ja oma tööd kaasaegsemaks muuta.

• Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Ma usun, et analüüsima peab ikka, et aru saada, mis on hästi ja mis võiks olla paremini.

Mõistlik oleks küsida kirjalikku tagasisidet õpetajatelt nende ootuste ja  koolitussoovide kohta ning küsida ka tagasisidet olnud koolituste kohta. Samuti tuleks välja selgitada kooli juhtkonna ootused.

• Kas ja kuidas analüüsite (analüüsiksite) taristu kasutust?

Meie koolis registreeritakse tahvelarvutite kasutamine tundides: kirja tuleb panna klass, õppeaine, tahvelarvutite arv ja ka see, milleks tahvelarvutid on broneeritud. Seega statistika tegemine tahvelarvutite kasutamise osas on võimalik. Eelmisel õppeaastal kasutasid tahvelarvuteid kõige rohkem õpiabirühmade ja HEV õpilaste  õpetajad.

Sülearvutiklassi puhul hakkab usutavasti toimima sama registreerimise süsteem.

Õpetajatel on alati võimalik kasutada klassis  ka VOSK-i ja üldises statistikas on juba vead.  Siis veel interaktiivse tahvli otstarbeka kasutamise hulk- seda pole ju võimalik mõõta. Taristu kasutust saab pigem hinnata iga õpetaja ise.

1:1 arvutikasutus

• Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
• Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda

Katsetasin sel õppeaastal 1:1 mobiiliseadmete kasutamist oma õpetajatöö puhul. Olin koostanud kordamisülesannetena mõned Learningappsid ja printinud välja nende QR- koodid, et ka need õpilased, kellel ikka veel pole Stuudiumis kasutajakontot, saaksid  tunnist osa võtta. Koheselt ilmnesid mitmed probleemid. Esiteks ei oma kõik õpilased isiklikku nutiseadet, mis tuli mulle siiski mõningase üllatusena ja teiseks ei saanud suur osa õpilastest oma nutiseadmesse mitte ühtegi rakendust tõmmata , kuna seadme mälu oli täis.  Õpilased on kasutanud oma seadet ka Kahooti-ga vastamisel, siis ei tekkinud mingeid tõrkeid. Loomulikult kasutavad õpilased mobiiliseadmeid ka tunnis ka kalkulaatorina, kuigi mina õpetajana ei saa seda veel heaks kiita.

Kuna meie koolil on olemas tahvelarvutid, siis siiani on lihtsam olnud need tunniks broneerida, samas kui tahvelarvutite kasutamine õppetöös muutub aina populaarsemaks ja nende laenutamine tundide ajaks sellevõrra keerulisemaks, siis tuleb uuesti proovida kasutada õpilaste nutiseadmeid.

Otsisin uusi ideid, kuidas kasutada nutiseadmeid matemaatikatunnis ja sain idee Ryan Tindale artiklist rakenduse Skitch kohta. 7.klassi matemaatika esimeseks teemaks on protsentarvutus ja selle teema hindeliseks tööks on eri tüüpi tekstülesannete koostamine protsentarvutuse kohta.  Õpilased saavad koostada ülesanded kasutades erinevaid enda tehtud fotosid ja jagades ülesandeid kaasõpilastega.

Leidisn veel mõned rakendused, mida kavatsen kindlasti katsetada: lihtsustamine ja  füüsika katsed .

Oma personaalses õppimises kasutan mobiiltelefoni eelkõige siis, kui on vaja GoogleMaps-i abiga leida üles järjekordne minu jaoks tundmatu asukoht Tallinnas. Enam ei kujuta ma liiklemist ilma mobiiltelefonita ettegi. Kasutan telefoni ka info otsimiseks. Hoian silma peal ka oma postkastil. Eelistan erinevate tööde tegemiseks siiski sülearvutit just eelkõige ekraani suuruse ja trükkimise mugavuse pärast.

Kasutatud materjal:

Canadian Teacher. (kuupäev puudub).  Ryan Tindale IDEAS FOR USING TABLETS IN THE CLASSROOM loetud aadressil:

http://www.canadianteachermagazine.com/article_tc_ideas_for_using_tablets.html

F. J. Milleri artikli ,,I = 0″ analüüs

Millised on artikli peamised seisukohad?

F. J. Miller leiab, et informatsioonil puudub sisuline tähendus, sest iga inimene loob selle alusel oma teadmuse, kusjuures teda mõjutavad tema huvid, uskumused, kogemused, harjumused, meeleolu, suhted jne. Infost saab teadmus täpselt samal hetkel, kui inimene seda interpreteerib. Me saame suhelda inimestega kõikjal üle maailma ja edastada neile infot, aga me ei saa olla kindlad, kas nad mõistavad seda samamoodi nagu me ise. Sama informatsioon omab erinevate inimeste jaoks erinevat tähendust. Ei saa eeldada, et samadel sõnadel on teiste inimeste jaoks sama tähendus.

Hugh Mackay (1998): ,,Pole oluline mida meie sõnum teeb kuulajatega, oluline on, mida kuulaja teeb sõnumiga. Pole tähtis, millise tähenduse meie anname oma sõnumile, tähtis on, millise tähenduse annavad sõnumile selle kuulajad.“

Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Autor leiab, et infot saab juhtida, aga teadmust mitte.

Millal infost saab teadmus? Vastus: täpselt samal hetkel, kui inimene seda interpreteerib.

Mis on põhierinevus informatsioonil ja teadmusel?

Staatiline – dünaamiline

Inimestest sõltumatu – inimestest sõltuv

Digitaalne – analoogne

Lihtne dubleerida – tuleb taas luua

Lihtne edastada – otsesel suhtlemisel põhinev

Pole kindlat tähendust – tähenduse loob iga inimene ise

Karl-Erik Sveiby (1997) informatsioonist:

…me peame muutma info olemust oma mõtetes ja teadvustama järgmist: informatsioon on mõttetu ja ta pole midagi väärt. Väärtuslik on hoopis teadmus, mis on loodud selle info abil.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Informatsioonil puudub sisemine iseseisev tähendus, kuid sellel on suur mõju turvalisusele, suhtlusele, suhetele, teadmiste jagamisele, õppimisele ja õpetamisele, kvaliteedile ja töösuhetele, aga info muudab teadmuseks iga inimene eri moodi. Artikli iroonia seisneb selles, et see sisaldab samuti sisemise tähenduseta informatsiooni – tähenduse sellele annavad lugejad.

Teadmusjuhtimine pole võimalik, sest me ei saa kuidagi opereerida inimeste teadmistega, teadmust ei saa edastada, edasi anda. Mõiste ,,teadmiste jagamine“ on kõigile arusaadav, aga mõiste ,,teadmusjuhtimine“ on parimal juhul küsitav.

Informatsioonile endale omistatakse liiga suurt tähtsust, tähtsaks tuleb pidada hoopis selle info tõlgendamist inimeste poolt.

Millised on peamised järeldused, soovitused?

Kogemus näitab, et sõnal ,,teadmised“ on väga erinevad tähendused, tuleks lihtsalt kaotada sõnade tähenduste segiajamine, näiteks ,, info“ ja ,,tähendus“.

Me saame juhtida sõnumeid, aga me ei saa juhtida tähendust. Me saame jagada tähendust, erinevus on suhtlemisel ja edastamisel.

Teadmusjuhtimises tuleb eristada info ja teadmiste edastamist.

Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Autor kasutab tehnotsentristlikku ja ökoloogilist lähenemist.

Autor võrdleb informatsiooni edastamist industriaalajastul ja infoajastul. Industriaalajastul olid väga tähtsad inimeste isiklikud suhted, mis andsid elule mõtte. Kõike kogeti vahetult, suheldi enamjaolt näost- näkku või kirja teel; suhtlusringkond (pere, töökaaslased, sugulased, tuttavad) – oli suhteliselt väike, see oli piiratud juba kaugete vahemaade tõttu.

Infoajastu muutis kõike seda. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik infot edastada silmapilkselt vaatamata sellele, kus inimesed elavad või kas nad on kunagi üldse kohtunud.

Kasutatud materjalid:

Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper140.html]

Virkus, S. (2015). Teadmusjuhtimise I mooduli konspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool