Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Galerii

Mulle meeldis  ,,Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” (H.Põldoja) loetud James Allier definitsioon õpiobjektist kui “väikseimast iseseisevast õpikogemusest, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997), see meenutab väga aatomi definitsiooni.

Palju aega koolitööst kulubki erinevate õpiobjektide loomiseks või otsimiseks ja kohandamiseks.  Kasutan hetkel enim teiste õpetajate poolt loodud töölehti, esitlusi, videoid ja õppemänge.  Töölehed ja esitlused salvestan oma arvutisse vastava klassi ja õppeaine alamkausta. Kuna kasutan oma õppetöös interaktiivset tahvlit, siis leitud mängude ja videote ja esitluste lingid lisan oma õppematerjali juurde. Kolleegidega õppeamaterjalide jagamine on olnud pidevalt suureks probleemiks õpetajate hulgas. Olen väga tänulik kõigile õpetajatele, kelle töid ja ideid saan kasutada või oma õpilaste jaoks kohandada. Jagan enda koostatud õppematerjale kolleegiga oma eelmisest koolist, sest meil on sama tahvlitarkvara. Olen oma õppematerjalide koostamisel kasutanud väga palju inglisekeelseid materjale ja jätnud need kõik viitamata, seega ei saa ma neid ju ka ühessegi repositooriumisse saata, kogu seda otsimistööd ma uuesti teha aga ei suudaks.

Olen leidnud palju häid materjale Koolielust, kus on nüüd materjalid väga hästi süstematiseeritud. Koolielus toimuvad ka korrastustööd,  loodetavasti pole mittetöötavad lingid  peagi probleemiks. Miksikese materjale kasutan oma õppetöös vähem, sest seal on keerulisem leida teemakohaseid materjale ning materjale pole kohandatud õppekavale vastavaks. Võimalik, et tasulises versioonis on olukord parem. Katsetasin ka e- koolikotiga, kus sisalduvad materjalid  on tõesti hästi metaandmetaga varustatud ja otsing taaskord lihtsalt teostatav.

Tutvustamiseks valisin Promethean Planeti, mis koondab Prometheani interaktiivse tahvli jaoks loodud õppematerjale, mis  on loodud õpetajate poolt teistele kasutamiseks ja mis on oma sisukuselt võrreldav Koolieluga.   Väga head on minu meelest  õppematerjalid  sellest, kuidas oma tahvli võimalusi maksimaalselt ära kasutada, et tagada õpetaja professionaalne areng. Lisaks on sellel lehel ka võimalik teiste õpetajatega foorumis suhelda.

planeti logo

Repositooriumi kasutamise eelduseks on kasutajakonto loomine.

Promethean planetis on palju allalaetavaid materjale, mida saab erinevate kategooriate järgi otsida:

otsing

otsingusse saab lisada märksõnu, saab valida õppeainet ja õpilaste vanuseastet ning õppematerjali tüüpi.

Loomulikult selleks, et leida huvitavat õppematerjali, tuleb väga palju erinevaid õppematerjale enda arvutisse alla laadida (võib muidugi ka eelvaatest vaadata, aga see on sama ajamahukas töö)  ja pärast nende avamist ka suur osa ära kustutada, aga  on võimalik leida ka väga huvitavaid ideid, mida saab tõepoolest ka kasutada. Repositooriumis hoitavad õppematerjalid võiksid küll õpetaja aega kokku hoida, aga vähemalt esialgu kulub näiteks interaktiivse tahvli kasutusele võtmisega oluliselt rohkem aega, sest nii teiste loodud õppematerjalide vaatamine kui ka nende päris ise loomine võtavad palju aega. Samas on tore, et teiste õpetajate loodud õppematerjale ei pea tervikuna kasutusele võtma, vaid sealt saab valida endale meelepäraseid lehekülgi ja neid siis vastavalt enda soovile kombineerida.

Repositooriumis hoitavaid õppematerjale peaks tõepoolest ainemoderaatorid üle vaatama, selles ma Prometheani puhul kindel pole. Selles repositooriumis leiduvaid õppeamaterjale saab ka kasutaja hinnata, iga õppematerjali puhul on näha, mitu korda on seda vaatatud ja alla laaditud. Uskumatult töömahukaid ja inspireerivaid  tunde on loonud näiteks Pat Verhoeven.

Hea on teada, et tõepoolest luuakse travel well õppematerjale, mida saab just nooremate õppijate puhul kasutada.

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2016). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressilt https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Link ülesandele.

 

2 responses »

  1. Pingback: Õpiobjektide ja repositooriumide teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  2. Airit, mulle väga meeldis Su artiklit lugeda. Mulle meeldib Su ausus. Arvan, et Sinu poolt väljatoodud viitamise puudumine oma materjalides, on täiesti arusaadav põhjus, mis takistab oma materjalide jagamist. Ning usun, et see põhjus on paljudel.

    Ka mulle pakub huvi travel well õppematerjalid. Pat Verhoeveni materjalid tunduvad tõesti esmapilgul huvitavad. Kuid olgem ausad, see repositoorium ei tundu absoluutselt kasutajamugav olevat. Selleks, et materjaliga tutvuda, tuleb see arvutisse alla laadida kõigepealt, siis vaatad, kas on üldse sobiv või ei ja siis tuleb pärast ära kustutada. Kuidagi väga mõttetult palju lisa aega ja vaeva on siinjuures (ja kui interneti kiirus pole just eriti hea, võtab juba ootamine omajagu aega). Selleks, et üldse materjale alla saaks laadida, tuleb ennast registreerida, mis küsib tarbetult palju asju.

    Sa suutsid minus tekitada huvi keskkonna ja konkreetse isiku materjalidele. (Kahjuks keskkonna kasutajamugavuse puudumine kaotas huvi lähemalt uurida.)

    Meeldib

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s