Kognitiivne õppimine e-õpiku näitel

Valisin e- õpikust peatüki ,,Venestuse algus” , et hinnata seda kognitiivse õppimise seisukohast. Kognitiivse õppimise puhul on oluline õpitu salvestamine mällu, õpitu säilitamine ja meenutamine. Kognitiivse õppimise seisukohast on õpilase töömälu ja pikaajaline mälu võtmesõnadeks, ka unustamisel on õppimise juures oluline koht, sest unustamise käigus tehakse üldistusi pikaajalisse mällu.

Võtsin analüüsimisel abiks ka Mayeri multimeedia  esituse printsiibid.

Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii verbaalsel kui ka visuaalsel kujul.

Antud peatükis on uus info esitatud enamasti tekstina, aga juurde võib vaadata ka lühikest videot, mille pikkuseks on poolteist minutit. Tekstis olevad pildid on samuti informatiivsed. Pisut arusaamatuks jäi tänapäevase GoogleMaps kaardi roll – kas õpilane võiks sealt vaadata, kus paiknevad teised venestatud riigid?

Inimesed õpivad paremini kui sõnaline ja visuaalne info on omavahel füüsiliselt integreeritud.

Sõnaline ja visuaalne info ei ole e- õpiku peatükkides omavahel integreeritud, sõnalise osa olemasolu eeldab ikkagi kellegi selgitusi ja täiendavat informatsiooni. Kuulasin ka selles peatükis olnud helifaili, aga selle sisu ei olnud minu meelest sugugi seotud venestamise teemaga (ülemäärasuse printsiibi kohaselt ei peagi olema sama informatsioon esitatud rohkem kui ühes modaalsuses), juttu oli hoopis laste kasvatamisest taluperes 19.sajandi teisel poolel.

Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja audiona kui visuaalselt ja tekstina.

Iseseisva õppimise ja e- õpiku puhul ei saa eeldada, et infot esitatakse nii visuaalsena kui ka audiona.  Selle  printsiibi kohaselt ei ole antud õpiku versioon kõige parem.

Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse mõistlikul määral tükeldatud annustena, info esitus on suuline ja sisaldab tuntud mõisteid.

Tekst on jagatud lõikudeks ja  antud materjali ei ole liiga palju.

Seevastu helifaili pikkus oli 48 minutit ja ükski püsimatu õpilane ei hakkaks seda kuulama ilma mõjuva põhjuseta. Võib- olla, kui tegus õpilane saaks seda heli kuulata näiteks kehalise kasvatuse tunnis suusatamise ajal, oleks selle kuulamine mõeldav.  Uurides kuulamisülesannet uuesti, nägin oma üllatuseks, et seal on ajaliselt kirjas, millisel minutil algab uus teema ja seega on heli tinglikult tükeldatud.

Inimesed õpivad paremini, kui esitatakse vaid oluline info struktureeritud moel, kusjuures omavahel seotud mõisted ja kujutised asuvad ekraanil lähestikku nii ruumiliselt kui ka ajaliselt.

Peatükk on suhteliselt lühike ja teksti lõpus on esitatud ka küsimused ja arutlusteemad. Mõistan, et neil õpilastel, kes tahaksid kohe tegutsema hakata, on võimalik ainult hakata märkmeid teksti alla lisama. Üllataval kombel puudub õpikus näiteks allajoonimise või teksti märgistamise võimalus.

Teksti lugemist ühest küljest segab hüpertekstide olemasolu  ja teisest küljest on see hea võimalus just näiteks keelekümblusega koolides mõistete selgitamiseks, sest suurem osa hüpertekste on seotud mõistete seletustega Vikipeedias. Palju mõistlikum oleks õpilasel ise võimaldada vajalikele sõnadele seletusi lisada endale sobilikul moel.

Antud peatükk sobib pigem refleksiivse õpistiiliga õppijale, kes eelistab vaikselt mõelda ja üksi õppida.

Tegevusliku õpistiiliga õppija jaoks on lisamaterjali otsimise võimalus ja ka arutlusteemad, mis aktiveerivad  tegutsejaid, ilmselt on võimalik lisada oma leitud materjali märkmetesse.

Peatüki juures puuduvad igasugused interaktiivsed harjutused, mis motiveeriks õpilast selle peatüki materjaliga rohkem tegelema.

Selles peatükis on minu meelest kogemusel tugineva ja intuitiivse õppimisstiiliga õpilastel võrdselt head õppimisvõimalused, sest peatükis on ära toodud nii faktid kui ka seosed. Samuti näib olevat tasakaal osadele keskenduva ja tervikule keskenduva õppimisstiiliga õppimise võimaluses, sest  antud alateemat võib õppida tervikule keskendumata, samas terviku mõistmiseks ei pea ehk kõiki fakte teadma.

Eelmises loengus tehtud õppimisstiilide testi põhjal on minu puhul õpitu visualiseerimine olulisem kui verbaalne osa. Samuti pole väga tasakaalus tegevuslik ja refleksiivne stiil, eelistan selle testi järgi pigem tegevuslikku õppimisstiili, seega tundub, et valitud peatükk ei arvestanud eriti mulle sobiva õppimisstiiliga.

 

 

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/21/2-too-kognitiivse-oppimise-keskkondade-naited/