Monthly Archives: aprill 2016

E- kursuse hindamine

Standard

 

Minu meelest meile kasutamiseks antud hindamismudel ei sobi sugugi mitte kõigi kursuste hindamiseks. Püüdsin esmalt hinnata Pirje ja Eriku popkultuuri ajaloo kursust, mille muusikavideo oli lihtsalt parim!, aga  hindamismudel ei vastanud kursusele.

Valisin hindamiseks Kati, Anneli ja Linda loodud traditsioonilisema õppematerjali.

E- kursuse hindamistabel asub siin, kokku sai kursus 25 (+4) punkti. Küsimusi tekitas ,,Lae oma video foorumisse valmis video teema alla”. Esiteks, kas on mõistlik lubada video lisamist oma Weebly lehele ja teiseks, kui video on tehtud oma lasteaias, siis kas seda saabki avalikult näidata. Kas eneseanalüüsi ja tagasiside küsimustikus antavad vastused mõjutavad kuidagi tunnistuse saamist?

Mõistlik oleks tõesti oma kursuse loomisel jälgida hindamismudelit ja kontrollida, et loodu vastaks kõigile nõutavatele kriteeriumidele. Koolides kasutatavate hindamismudelite ja tagasiside mõte ongi ju selles, et iga töö oleks lõpuks täiuslik. Tegelikult on väga hea, kui loodavat õppematerjali keegi teine hindab ja mõistlikke soovitusi  annab õppematerjali parendamiseks, sest igaüks näeb oma loodud materjali kahtlemata hoopis teise pilguga.

Link ülesandele.

 

Sotsiaal- kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Standard

Sotsiaal- konstruktivistliku teooria kohaselt õpib inimene eelkõige läbi ühistegevuste, kui tal on juba mõningased eelteadmised ja  samal ajal toimub ka pädev juhendamine (Pata, 2016). Sotsiaal konstruktivistliku õppimiskäsitluse eeliseks on õppeprotsessis aktiivne osalemine, mistõttu õpilased omandavad rohkem teadmisi ja naudivad õppimist rohkem (Pata, 2016).

Õpetaja roll on olla toestav suunaja, et mitte muutuda domineerivaks ning eelkõige tuleb planeerida tagasisidestamiseks õiget ajastust, et jätta õpilastele aega ise toime tulla.

Väga oluline on  õpetajate praktikakogukondade kujunemine, sest omavahel häid praktikaid jagades on sellest kasu kõigile kogukonnaliikmetele ja ka õpetajale endale, sest dokumenteerides oma tunnimaterjali loob see eelduse taaskasutamiseks ja enesearengu tõestamiseks (Pata, 2016).

Õpetajad saavad enda loodud õppematerjale ja õpistsenaariumeid  jagada erinevates repositooriumites: Koolielu, Lemill, Leplanner, e- koolikott jne.

Valisin Leplannerist analüüsimiseks Malve Zimmermanni Matemaatikateemalise maastikumängu, mis on mõeldud 8.klassile projektipõhise õppena protsentide ja geomeetriliste kujundite kordamiseks.  Projekti pikkuseks on planeeritud 300 minutit.

Screen Shot 2016-04-24 at 17.00.56

Õpilased jagatakse esmalt rühmadesse ja tutvustatakse tegevusjuhist.  Igal rühmal peab olema vähemalt üks digivahend. Õpilased peavad oma rühmaga leidma kooli ümbruse kaardi (pole seotud konkreetse kooliga, seega väga hästi kasutatav ka teistes koolides) ning looma 5 kontrollpunktiga maastikumängu. Õpilaste esmaseks  ülesandeks on luua ajakava GoogleDocs-iga ja jagada seda ka õpetajaga, seega saab õpetaja vajadusel suunata ja juhendada. Õpilaste ülesandeks on luua ka blogi ja jagada seda samuti õpetajaga, mis omakorda võimaldab õpetajal jälgida ja vajadusel suunata kogu protsessi. Kuna õpilased saavad koostada rühmatööna maastikumängu matemaatika kordamisteemadel kasutades samal ajal teadmisi infotehnoloogiast ja geograafiast, siis on nad kaasahaaratud ning tegevused toimuvad reaalses kontekstis. Antud õpistsenaariumi põhjal on õpetajal suunava toetaja roll, ja ta on omalt poolt pakkunud mõned tehnoloogilised lahendused.

Õpilased peavad oma rühmaliikmete vahel ära jagama rollid ja tööülesanded, mis arendab õpilaste sotisaalseid oskuseid.  Rühmad peavad tegema koostööd ka oma maastikumängu katsetades ning ettevalmistusi tehes maastikumängu läbi viimiseks klassikaaslastele ning sellest ka videoreportaaži tehes.

Rühmatööna peab valmima mitu erinevat tulemit: blogi, maasikumängu küsimused, maastikumängu juhend, videoreportaaž. Projekti viimases etapis vaadatakse ühiselt videoreportaaže ning tehakse enese- ja grupitöö analüüs.

Positiivne on see, et antud õpistsenaariumi saab kasutada mistahes koolis. Mõistlik  on mitte lisada konkreetseid e- keskkondi, mida antud projektülesande puhul kasutada, sest tehnoloogia areneb väga kiiresti ja see annab õpilastele võimaluse luua väga erinevat tüüpi ülesandeid.

 

Link ülesandele.

Kasutatud materjal:

Pata, K. 2016.  Sotsiaal-Kultuuriline Õppimine Digitehnoloogiaga. Loetud aadressilt https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf 

 

Seoste analüüsimine õpianalüütikas

Standard

Ülesanne: Õpisüsteemi tegevuste vaheliste seoste süsteemne analüüsimine

  • Kogu oma õpisüsteemist õpitegevuse andmed.
  • Otsusta, millise kategooriate süsteemiga andmeid oleks sobilik klassifitseerida
  • Loo kategooriate süsteemi kirjeldav tabel (sisaldab kategooriate nimesid, selgitusi ja näiteid. Kirjelda seda kategooriate süsteemi koos näidetega oma andmetest!)
  • Vaata kogutud üle. Märgi kategooriaid andmete juurde. Kasutades valitud kategooriate süsteemi ja märgi ära, mitu korda iga isik/rühm/juhtum/stsenaarium teatud tegevusi on sooritanud.
  • Püstita uurimisküsimus. Uuri oma andmeid – kas andmetes võib märgata põhjuslikke seoseid, mis annavad vastuse sinu uurimisküsimusele? Vajadusel pööra andmetabeli ridu ja tulpi.

Koostasin tabeli meie rühma poolt kogutud andmete põhjal. Kogusime hinnete kohta: millises klassis milliseid hindeid panime.

Tegin andmete põhjal tabeli, kus on näha keskmine hinne igas õppeaines ja klassis.

hinnetettabel

Tabeli põhjal saab selgub, et antud uurimisperioodil olid 3.kooliastmes õpilaste keskmised hinded langustrendis.

Teises tabelis on andmed selle kohta, milliste hinnetega on õpetajad erinevates klassides õpilasi hinnanud.

hinded2

Tabelist selgub, et Angela on osanud oma õpilaste puhul väga hästi kasutada kujundavat hindamist ja seetõttu  tema õpilastel puudulikke hindeid  pole.

 

 

 

Õppematerjalide autoriõigus

Standard

Koolis on  väga kerge autoriõigustega pahuksisse sattuda, sest õppematerjalide paljundamine on ju keelatud, aga seda tehakse siiski. Paljud koolid hoiavad kõvasti raha kokku ja õpetajad ei saa näiteks õpilastele töövihikuid tellida, aga päris ise õppematerjali koostama ei hakka keegi, kui täpselt sobilik materjal on paljundamiskaugusel. Samas paljud töövihikud ei ole täies ulatuses väga head ja tahaks just kasutada ainult parimat osa sellest. Õnneks meie koolis on esialgu veel töövihikute raha olemas. Meie üleeelmine koolijuht kiitis heaks selle, kui õpetajad ise õppematerjale koostasid ja oma õpilastele paljundasid, sest siis said kõik õpetajad oma loovusel lennata lasta, õppeained lõimida ja omavahel koostööd teha ning töövihikud olid välistatud. Selline suhtumine põhjustas suurel hulgal autorlusega probleeme, sest paljud õpetajad lõid oma õpilastele õppematerjale ja ei viidanud kuskil, et tegemist on ka teiste autoritega, vaid esitlesid tehtud tööd kui omaloomingut ja said selle eest ka premeeritud.

Olen kasutanud teiste õpetajate loodud esitlusi muutmata kujul, õpilased on kindlad, et ma olen lihtsalt laisk, küllap enamus õpetajatest lihtsalt muudab või kustutab esitluse looja nime ära, miks muidu minu tundides õpilased imestunud on. Kasutan päris palju keelekümbluse lehelt leitavaid õppematerjale, mis on pdf kujul ja ma ei varja seda kuidagi, et need materjalid pole minu loodud.

Oma interaktiivsele tahvlile loodud õppematerjali illustreerimiseks olen kasutanud internetist leitud pilte ega ole neil kuidagi viidanud, samuti kasutan prometheanplanetis tehtud õppematerjali osaliselt ka oma tundides. Autorikaitse ei tundunud olevat mingi probleem sel ajal, kui ma oma õppematerjali koostasin, osa neist lehtedest olen ma ka eesti keelde tõlkinud ja alles selle teema raames tundsin ma huvi, millistel tingimustel ma võiksin neid materjale kasutada ja arusaamatuks see minu jaoks jäigi, ilmselt on tegemist Creative Commonsi litsentsiga. Paljud autorid on lisanud oma õppematerjali lõppu kasutatud materjalide loetelu.

Oma rühmatöö jaoks otsisin eelkõige fotosid.

Esmalt oli mul vaja lisada ülesandele loomaaia kaart. Kuna see oli külastajatele alla laetav pdf-ina, siis ma loodan, et mul on õigus seda kasutada.

Fotode leidmiseks kasutasin Google pildiotsingut ja lisasin otingusse kasutusõigused mitteäriliseks taaskasutamiseks. Selleks, et leida fotosid, on mõistlik otsida inglise keeles, muidu tulemusi praktiliselt polegi. Fotosidl oli siiski võimalik leida, suurem osa oli neist wikipediaga seotud.

Screen Shot 2016-04-08 at 20.37.10

Õppematerjalidega on asi keerulisem. Mõned õppematerjalid ei sisaldagi autorit. Mõned õppematerjalid, mis varem olid internetis olemas, on sealt eemaldatud (ilmselt autorite poolt), eriti ilmekas on see mittetoimivate linkide puhul oppekava.ee või koolielu.ee puhul.

Autorluse teema on tõesti väga keeruline.

Ma usun, et me ei taotle oma loodavale õppematerjalile autoriõiguseid, kuna kasutame oma õppematerjali puhul Tallinna loomaaia lehel saadaolevat kaarti ja võib- olla ka mõnda zookooli töölehe ülesannet. Meie loodav materjal võiks olla vabalt muudetav ja täiendatav.

 

Link ülesandele:

https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/04/04/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-5/

Google

Situatiivne õppimine digitehnoloogiaga

Standard

Situatiivne õppimine on sotsiaalne tegevus, kus  õppija tegutseb kindlas sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas ja suurimat tähtsust omavad osalejate omavahelised suhted. Situatiivsel õppimisel põhineb näiteks õpipoisiõpe, õpetajaks õppimine abiõpetajana, metsa kui koosluse õppimine õppekäigul, õppetöö virtuaalses keskkonnas,  kus märksõnadeks on  jälgimine, jäljendamine, tuvastamine, mõtisklemine ja mudelipõhine õpe (Pärtel, 2001). Situatiivse õppe puhul on suur tähtsus elulistel õppeülesannetel, õppimisse kuulub ka ebaõnnestumise riski võtmine.

Situatiivne õppimine IKT abil annab õppijale näiteks võimaluse teha turvaliselt katseid, mitte sattuda õnnetustesse ja mitte tekitada keskkonnareostust.

Valisin analüüsimiseks ,,Kuhu panna talumajapidamises tekkiv prügi?”

Tegemist on keskkonnaga, kus on olulisel kohal sotsiaalses kontekstis õppimine. Õpilased peavad rühmas leidma lahenduse probleemile, mida teha talus tekkiva prügiga.

Õpetajale on ette antud suur hulk juhendmaterjale, mis kindlasti hõlbustavad antud teema käsitlemist õppetöös, ainult vajalikke vahendeid ei tasu enam tõsiselt võtta. Antud rollimängu juures algatab õppimise õpetaja, kes teeb teemasse sobiliku sissejuhatuse.

Õpilased osalevad õppetöös rühmadena, antud ülesande lahendamise käigus osaleb iga õpilane kahe erineva rühma töös ja igas rühmas on kindlasti vajalik, et üks õpilastest võtaks endale liidri rolli. Õpilastel on rühmatöö läbiviimiseks kindlad juhised, nad peavad tutvuma elulise probleemiga ning omavahel talupidaja, loodusesõbra, prügivedaja ja kohaliku omavalitsuse rollid jagama. Õpilased saavad tutuvuda ka lisamaterjalidega, mis annavad lisainformatsiooni keskmises majapidamises tekkivate jäätmete komponentidest ja kogustest, võimaldavad teha valikuid vastavalt tekkiva prügi kogusele ja kehtivatele seadustele. Antud lehel leiduvad andmed on küll aastast 1994, aga kindlasti leiavad õpilased soovi korral ka värskemaid andmeid. Rühmatööd toimuvad esmalt oma rollisisestes gruppides ja hiljem ekspertgruppides, mis sisaldavad erinevate huvipoolte esindajaid. Õpilaste ülesanne on ühiselt leida lahendus, millega oleks kõik osapooled nõus ja mis ühtlasi lahendaks ka antud probleemi. Õppimine toimub informatsiooni otsimise, analüüsimise ja koostöö käigus. Usutavasti sünnivad igal rühmal siiski küllaltki sarnased lahendused.

Antud ülesande puhul on soovitav kasutada hinnanguid õpilaste rühmatöö oskusele, õpilased võiksid enda tööle ka ise hinnangu anda.

Õpitegevuste läbiviimiseks oleks mõistlikum kasutada ülesande  sisu juba mingis teises õpikeskkonnas, kasutades bio.edu.ee lehelt ainult ideed. Võimalik, et õpilased võiksid ka ise otsustada, millises keskkonnas nad soovivad oma ühisdokumente luua.

Ülesande sisuline pool on väga eluline, kuna õpilased ei saa tegelikult võtta endale päriselt rolle, nagu ülesanne ette näeb, on väga mõistlik lahendada antud  ülesanne situatiivse õppimise käigus.

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/2016/03/22/3-ulesanne-situatiivsed-oppematerjalid/

 

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine. Loengumaterjl. Loetud aadressilt: https://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/3-kontaktpaev-situatiivne-oppimine-digitehnoloogiaga/

Pärtel, E. (2001) Õppijakeskne contra ainekeskne füüsikaõpe