Minu meelest meile kasutamiseks antud hindamismudel ei sobi sugugi mitte kõigi kursuste hindamiseks. Püüdsin esmalt hinnata Pirje ja Eriku popkultuuri ajaloo kursust, mille muusikavideo oli lihtsalt parim!, aga hindamismudel ei vastanud kursusele.
Valisin hindamiseks Kati, Anneli ja Linda loodud traditsioonilisema õppematerjali.
E- kursuse hindamistabel asub siin, kokku sai kursus 25 (+4) punkti. Küsimusi tekitas ,,Lae oma video foorumisse valmis video teema alla”. Esiteks, kas on mõistlik lubada video lisamist oma Weebly lehele ja teiseks, kui video on tehtud oma lasteaias, siis kas seda saabki avalikult näidata. Kas eneseanalüüsi ja tagasiside küsimustikus antavad vastused mõjutavad kuidagi tunnistuse saamist?
Mõistlik oleks tõesti oma kursuse loomisel jälgida hindamismudelit ja kontrollida, et loodu vastaks kõigile nõutavatele kriteeriumidele. Koolides kasutatavate hindamismudelite ja tagasiside mõte ongi ju selles, et iga töö oleks lõpuks täiuslik. Tegelikult on väga hea, kui loodavat õppematerjali keegi teine hindab ja mõistlikke soovitusi annab õppematerjali parendamiseks, sest igaüks näeb oma loodud materjali kahtlemata hoopis teise pilguga.
Koolis on väga kerge autoriõigustega pahuksisse sattuda, sest õppematerjalide paljundamine on ju keelatud, aga seda tehakse siiski. Paljud koolid hoiavad kõvasti raha kokku ja õpetajad ei saa näiteks õpilastele töövihikuid tellida, aga päris ise õppematerjali koostama ei hakka keegi, kui täpselt sobilik materjal on paljundamiskaugusel. Samas paljud töövihikud ei ole täies ulatuses väga head ja tahaks just kasutada ainult parimat osa sellest. Õnneks meie koolis on esialgu veel töövihikute raha olemas. Meie üleeelmine koolijuht kiitis heaks selle, kui õpetajad ise õppematerjale koostasid ja oma õpilastele paljundasid, sest siis said kõik õpetajad oma loovusel lennata lasta, õppeained lõimida ja omavahel koostööd teha ning töövihikud olid välistatud. Selline suhtumine põhjustas suurel hulgal autorlusega probleeme, sest paljud õpetajad lõid oma õpilastele õppematerjale ja ei viidanud kuskil, et tegemist on ka teiste autoritega, vaid esitlesid tehtud tööd kui omaloomingut ja said selle eest ka premeeritud.
Olen kasutanud teiste õpetajate loodud esitlusi muutmata kujul, õpilased on kindlad, et ma olen lihtsalt laisk, küllap enamus õpetajatest lihtsalt muudab või kustutab esitluse looja nime ära, miks muidu minu tundides õpilased imestunud on. Kasutan päris palju keelekümbluse lehelt leitavaid õppematerjale, mis on pdf kujul ja ma ei varja seda kuidagi, et need materjalid pole minu loodud.
Oma interaktiivsele tahvlile loodud õppematerjali illustreerimiseks olen kasutanud internetist leitud pilte ega ole neil kuidagi viidanud, samuti kasutan prometheanplanetis tehtud õppematerjali osaliselt ka oma tundides. Autorikaitse ei tundunud olevat mingi probleem sel ajal, kui ma oma õppematerjali koostasin, osa neist lehtedest olen ma ka eesti keelde tõlkinud ja alles selle teema raames tundsin ma huvi, millistel tingimustel ma võiksin neid materjale kasutada ja arusaamatuks see minu jaoks jäigi, ilmselt on tegemist Creative Commonsi litsentsiga. Paljud autorid on lisanud oma õppematerjali lõppu kasutatud materjalide loetelu.
Oma rühmatöö jaoks otsisin eelkõige fotosid.
Esmalt oli mul vaja lisada ülesandele loomaaia kaart. Kuna see oli külastajatele alla laetav pdf-ina, siis ma loodan, et mul on õigus seda kasutada.
Fotode leidmiseks kasutasin Google pildiotsingut ja lisasin otingusse kasutusõigused mitteäriliseks taaskasutamiseks. Selleks, et leida fotosid, on mõistlik otsida inglise keeles, muidu tulemusi praktiliselt polegi. Fotosidl oli siiski võimalik leida, suurem osa oli neist wikipediaga seotud.
Õppematerjalidega on asi keerulisem. Mõned õppematerjalid ei sisaldagi autorit. Mõned õppematerjalid, mis varem olid internetis olemas, on sealt eemaldatud (ilmselt autorite poolt), eriti ilmekas on see mittetoimivate linkide puhul oppekava.ee või koolielu.ee puhul.
Autorluse teema on tõesti väga keeruline.
Ma usun, et me ei taotle oma loodavale õppematerjalile autoriõiguseid, kuna kasutame oma õppematerjali puhul Tallinna loomaaia lehel saadaolevat kaarti ja võib- olla ka mõnda zookooli töölehe ülesannet. Meie loodav materjal võiks olla vabalt muudetav ja täiendatav.
1:1 klassiruumi vahenditest olen seni kasutanud vaid Kahooti. Õpilased on jätkuvalt Kahootist vaimustunud ja koostavad ise ka meelsasti klassikaaslastele mõeldud küsimustikke, seepärast tuleb internetis leiduvate Kahootide puhul sisu alati kriitiliselt üle vaadata, sest õpilased teevad ka vigu. Teiste poolt loodud Kahootide otsimisel saab valida ka ainult õpetajate poolt koostatud küsimustikke, millest saab endale teha duplikaate ja neid siis ka vajadusel muuta. Kui anda õpilastel ülesandeks koostada klassikaaslastele kas LearingApps või Kahoot, siis eelistatakse kindlalt Kahooti. Kuigi Kahoot võimaldab õpilaste vastused näiteks Exceli tabelisse kopeerida, ei ole ma õpilasi ühegi tehtud Kahooti puhul hinnanud, sest tegemist on pigem hasartmänguga, kus ka vastamise kiirus on oluline. Olen kasutanud seda vahendit eelkõige kordamiseks.
Kahooti puhul on miinuseks see, et koostada saab ainult valikvastustega küsimusi. Kahootiga saab koostada ka hääletusküsimusi ja aruteluküsimusi, valikvastusega küsimused on ikka kõigi lemmikud. Lisan siia enda koostatud aastavanuse Kahoot-i.
Socrative puhul on taaskord lihtsaks tehtud konto loomine: siseneda saab Google abil või siis meiliaadressi ja salasõna abil. Erinevat liiki kontod on õpetajatel ja õpilastel (kellel tegelikult polegi kontot). Õpetajana sisenedes tuleb kirja panna ka kool nimi. Valida tuleb ka enda roll- kas õpetaja, administraator, it- tehnik või muu.
Valida on 4 erinevat võimalust:
Provision kõigepealt teha quiz-i.
Valida on 3 liiki küsimuste vahel.
Socratitve elektrooniliste testide osa on väga kasutajasõbralik.
Loodud küsimuste järjekorda saab muuta ja küsimusi saab ka kopeerida. Väga hea, et saab oma elektroonilistele testidele lisada ka lühivastustega küsimusi, siis saab õpilaselt küsida ka temapoolset hinnangut õppimisele.
Arusaamatust tekitas minus eelkõige see, kuidas ma saan loodud teste kasutada. Üheks võimaluseks on est pdf kujul alla laadida, aga sellisel juhul on valikuvariandid TRUE ja FALSE eriti koledad, ja kes peaks tahtma tänapäeval üldse midagi paberkandjal parandada, kui on loodud ka mugavamad variandid.
Õpilased peavad samuti Socrative sisenema, selleks ei pea nad endale kasutajat looma ning sisestama õpetaja poolt antud klassi koodi. Oluline on, et nad kasutaksid oma õigeid nimesid, et õpetaja saaks jälgida nende poolt antavaid vastuseid. Vastamine toimub reaalajas.
Quiz-i kasutamiseks tuleb õpetajal valida Start a Quiz ja valida, millist enda loodud küsimustikku tema õpilased vastama hakkavad. Kohe tekib mitu erinevat valikut:
saab muuta küsimuste ja vastuste järjekorda, kohese tagasiside saamise võimalust, kohest tagasisidet vastuse õigsusele. Tuleb valida enda jaoks sobiv ja vajutada Start– nupule. Õpetajal avaneb koheselt Live- result vaade, millest annab hea ülevaate järgmine video:
Kusjuures pärast video vaatamist ei tundu PDF- allalaadimise võimalus enam sugugi halva mõttena.
Pärast quiz-i lõppu vajutab õpetaja Finish-i nupule ja valib, kuhu salvestatakse vastamise andmed.
Õpilastele pakub kindlasti rohkem põnevust Space Race, kus õpetaja saab samad küsimused anda lahendamiseks võistkondadele.
Minu üllatuseks ei saanud vaadata teiste õpetajate koostatud elektroonilisi teste, seega taaskasutamine tundub olevat välistatud, kui te just ei tea vajalikku koodi. Minu loodud materjalide kood on CHPLVXHXA.
Olin juba oma postituse ära teinud, kui leidsin enda jaoks veel ühe uue keskkonna – Formative.
Taaskord on sisselogimine tehtud Google abil väga lihtsaks.
Õpetajal on klasside lisamiseks tervelt 5 erinevat võimalust. Õpilastel on vaja klassiga ühinemiseks teada taaskord koodi.
Kõige vaimustavam oli minu jaoks loodavate ülesannete mitmetüübilisus – lisaks tavapärastele õige/vale, valikvastustega ja lühivastusega küsimustele on lisatud ka valik,,Show you work”, kus õpilane saab oma vastuse joonistada. Näidisvideotes said õpilaseks ülesande perioodilisustabelis märgistada metallid või visandada lineaarfunktsiooni graafik. Joonistusülesannetele saab õpetaja lisada sellele ülesandele sobiva tausta, mis muudab ülesannete loomise minu jaoks täiesti enneolematuks. Ülesannete juurde saab märkida ka selle ülesande eest antavad punktid.
Ülesannetena on võimalik üles laadida ka pdf- faile või tekstidokumente, millele saab lisada vastamiseks tekstilahtreid. Seda võimalust tutvustab järgmine video:
Õpetaja saab pidevalt tagasisidet õpilaste töödest, lisaks saab ta õpilaste tööle anda pidevalt tagasisidet või suunata õpilasi õiget lahendust leidma. Õpetajal on võimalik õpilaste tulemused ka Excelisse eksportida.
Õpetajad saavad oma tehtud töid ka teistega jagada. Ka teiste õpetajate loodud tööde hulgast saab endale sobiva teema välja valida ja töid taaskasutada. Vastamine ei pea toimuma ainult reaalajas klassis, ülesandeid saab vastavalt vajadusele avada ja hiljem näiteks vastamine keelata,
Hetkel tundub mulle, et Formative on seni parim loodud õppematerjalide loomise keskkond!
Õppematerjalide koostamiseks saab kasutada kolme eri tüüpi rakendusi:
sisuhaldusvahendid
interaktiivse meediasisu loomise vahendid
spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkonnad
Kuna õppetöö käigus kasutame me ise pidevalt WordPressi, ja kuigi tuleb tunnistada, et mina ei oska kaugeltki kõiki olemasolevaid võimalusi kasutada, ei hakanud ma ajaveebi võimalusi veel avastama. Tegin küll Bloggeris konto ja sain aru, et see peab tõesti olema kasutajasõbralik, sest kõigil minu õpilastel, kes on hakanud blogima, on konto millegipärast just selles keskkonnas.
Otsustasin tutvuda hoopis Wikispaces Classroomiga. Vaatasin vikipõhise õppematerjali näidet ja see ei tundunud mulle kuigi tänapäevase lahendusena, pigem nagu õppimist välistava keskkonnana, otsustasin ma siiski proovida. Lõin endale konto ja sain lisada ka õpilaste grupid. Saan lisada sellesse keskkonda nii õppematerjale, videote linke kui ka kalendrisse ülesannete sooritamise tähtaegu. Õpilastel on võimalik antud keskkonnas omavahel suhelda.Erinevatele õpilaste rühmadele saab anda erinevaid ülesandeid, mis on tegelikult väga hea idee, see võimaldab õppetööd diferentseerida.
Antud keskkonda kindlasti saab kasutada muutunud õpikäsitlusest lähtuvalt. Mulle isiklikult ei tundunud antud keskkonda lihtne ja loogiline kasutada.
Võtsin järgmisena proovimiseks Weebly for Education.
Seni ei ole ma veebilehti õppetöös kasutanud. Proovisin luua veebilehte, mille sisuks on rööpkülik.
Katsetasin lihtsalt erinevaid võimalusi. Sisu loomine on Weeblyga tõesti loogiline. Lihtne on vistutada esitlusi Slidesharest ja LearningAppsi harjutusi. Väga hea on lisada pilte, sest neid saab Weeblys omakorda vajadusel redigeerida, pöörata, lõigata. Lihtne on ka Youtubest video lisamine. Kui Udutus oli väga lihtne lisada PowerPoinit, siis Weeblys ma sellist võimalust ei leidnud, aga alati on võimalik oma esitlus ka ju internetis avaldada ja seejärel lisada. Minu esialgne väga lihtne Weebly leht. Kavatsen kasutada Weeblyt meie kooli järgmisel digiõppepäeval.
Weebly võimaldab õpetajal teha ka õpilastele kontod, ilma ei õpilastel peaks olema oma meiliaadress.
Leidsin hiljuti Versal-i, kus saab koostada õppematerjale, mida on väga lihtne kasutada, nagu ma selle koduse töö raames katsetasin. Õppematerjalile on võimalik lisada tekste, pilte, videot, ajatelge, küsimusi, Geogebrat, Quizletit – ühesõnaga mida iganes.
Tasuta versioonis sai kätte loodud materjali vistutamise koodi. Kahjuks ei saanud alla laadida SCORM paketti. Lisasin Versalis tehtud osa ka Weeblysse.
Õpiveebis oli mul konto juba olemas, aga ma pole õpiveebi veel aktiivselt kasutama hakanud. Olin siiani vaadanud teiste õpetajate loodu õppematerjale, mis on õppematerjalide pangas. Õpiveebis on ka võimalus testide loomiseks, õppematerjalide lisamiseks, (video)linkide lisamiseks. Kogu lisatav materjal lisatakse õige kooliastme, õppeaine ja teema juurde. Õpiveebi tasub kindlasti kõigil aktiivsemalt kasutada.
Valisin sisupaketi loomiseks MyUdutu, sest tegemist on veebipõhise keskkonnaga ja ma ei pidanud midagi enda arvutisse alla laadima- meie koolis ei saa õpetajad enam ise oma tööarvutisse uusi programme installeerida.
Mulle tundus, et Udutu puhul oli juba kasutajakonto loomine ja sisse logimine kuidagi liiga keeruline. Otsustasin juba Xertet proovida, aga ei suutnud ka selle programmi puhul meenutada, kas mul on juba konto.
Võtsin siis jälle selle Udutu kasutusele. Proovisin kõigepealt ilma juhendeid lugemata hakata sisu tootma. Esimesele slaidile lisasin mõistekaardi, lisasin selle pildi ka Library lehele, kõik oli ilus, aga hiljem seda lehte Moodles näha polnud.
Mulle tundus, et kogu protsess oli kohutavalt aeglane- ma ei saanudki aru, et kas tegemist oli juhtumisi üliaeglase internetiühendusega või ongi sisupakettide loomine Udutus väga kannatlikele inimestele.
Järgmiseks soovisin lisada mõne asjakohase video Youtube kaudu. Sellega ma kohe hakkama ei saanud. Lugesin Udutu abi ja proovisin uuesti. Vaatasin ära veel terve hulga õpetavaid videosid ja siis sain aru, et see video, mida mina lisada tahtsin, polnudki selleks mõeldud. Õnneks leidsin uue video ja sain selle ka tööle.
Soovisin lisada ka linki ühele veebilehele, ka sellega ei saanud ma hakkama. Jätsin selle lehe oma õppematerjali siiski alles. Väga loogiline on Udutus oma arvutist õppeamaterjale üles laadida, see ei tekita mingeid raskuseid, ilmselt eeldataksegi, et kogu õppematerjal on autori omalooming. Kuna SCORM pakettide puhul pakitaksegi kogu õpiobjekti materjal ühte faili, siis polegi vist võimalik kasutada erinevaid veebilehekülgi. SCORM paketi tugevuseks on seega kindla peale töötav õpiobjekt, sest kogu materjal on ühes kohas.
Powerpointide importimine on Udutus väga mugav. Esmalt soovisin importida esitlust, mis oli ilmselt liiga mahukas ja see ei õnnestunud. Seejärel importisin kaks esitlust ja valisin erinevad importimise võimalused.
Udutus saab koostada erinevadi küsimusi. Katsetasin neist 6 erinevat. Küsimuste koostamine oli Udutu puhul juba päris loogiline ja arusaadav. Hea, et saab ka kohe tagasisidet anda ja vale vastuse puhul suunata tagasi õppematerjali juurde. Suunamisi oma õppematerjali sees ma seekord ei kasutanud, see nõuab korralikumat läbimõtlemist. Kuigi enne küsimuste koostamist laadisin ma vajalikud pildid jälle Librarysse, ei ole ikkagi mu mõnda küsimust Moodles näha. Ma olen kindel, et kui on rohkem aega, siis on võimalik teha väga häid õppematerjale.
Kasutasin seekord materjalidena õppekava toodus näidistöökavasse lisatud materjale ja lisasin mõned materjalid ka Koolielust. Küsimused koostasin ise, sest muid võimalusi ma ei näinudki.
Olen sellel aastal kasutanud Elademyt, et sisustada õpilaste kodust digiõppepäeva. Eliademys (ühepäevase) kursuse loomine on väga lihtne, samas jällegi testimise võimalused on piiratud.
Udutu kahjuks räägib minu meelest kasutamise keerukus. Samas on päris head võimalused koostada küsimusi, ma arvan, et keeleõpetajatel on väga hea kasutada ka audio lisamise võimalusi. Udutu annab palju võimalusi arvestada õppija individuaalsusega- õppijat on võimalik tagasi suunata õppematerjalide juurde või siis jätta osa kordavast materjalist ka vahele, kui õpitulemused on juba saavutatud. Mulle meeldis võimalus näha iga lehe puhul eelvaadet.
Teema – Soovin õppida õppematerjalide loomist, mida saan ka oma töös kasutada. Olen siiani loonud lihtsaid õpiobjekte Kahootis, LeariningAppsis, Eliademys. Kindlasti on digitaalsete õppematerjalide loomisel palju põnevaid võimalusi, millest ma pole veel teadlik.
Eesmärgid – Digitaalsete õppematerjalide loomine on just see, mis pakub suurt väljakutset. Tahan kindlasti korralikult mõnd digitaalse õppematerjali koostamise vahendit kasutama hakata.
Strateegiad –Püüan osaleda kõigis loengutes. Tutvun õppematerjalidega. Kavatsen kinni pidada tähtaegadest. Soovin luua digitaalse õppematerjali, natuke hirmutavaks pean kvaliteedinõudeid. Teksti analüüs tundub ka väga vajalik olevat, aga olen juba ette ajapuuduses kindel.
Vahendid/ressursid – Kasutan kindlasti kursuse õppematerjale. Teen koostööd kursusekaaslasetega.
Hindamine – Olen eesmärgi saavutanud, kui oskan luua nõuetekohast õppematerjali. Olen ette kindel, et pärast kursuse läbimist olen kordi targem kui praegu.
Mulle meeldis ,,Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” (H.Põldoja) loetud James Allier definitsioon õpiobjektist kui “väikseimast iseseisevast õpikogemusest, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997), see meenutab väga aatomi definitsiooni. Palju aega koolitööst kulubki erinevate õpiobjektide loomiseks või otsimiseks ja kohandamiseks. Kasutan hetkel enim teiste õpetajate poolt loodud töölehti, esitlusi, videoid ja õppemänge. Töölehed ja esitlused salvestan oma […]
vairit 
You must be logged in to post a comment.