Sotsiaal- kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Sotsiaal- konstruktivistliku teooria kohaselt õpib inimene eelkõige läbi ühistegevuste, kui tal on juba mõningased eelteadmised ja  samal ajal toimub ka pädev juhendamine (Pata, 2016). Sotsiaal konstruktivistliku õppimiskäsitluse eeliseks on õppeprotsessis aktiivne osalemine, mistõttu õpilased omandavad rohkem teadmisi ja naudivad õppimist rohkem (Pata, 2016).

Õpetaja roll on olla toestav suunaja, et mitte muutuda domineerivaks ning eelkõige tuleb planeerida tagasisidestamiseks õiget ajastust, et jätta õpilastele aega ise toime tulla.

Väga oluline on  õpetajate praktikakogukondade kujunemine, sest omavahel häid praktikaid jagades on sellest kasu kõigile kogukonnaliikmetele ja ka õpetajale endale, sest dokumenteerides oma tunnimaterjali loob see eelduse taaskasutamiseks ja enesearengu tõestamiseks (Pata, 2016).

Õpetajad saavad enda loodud õppematerjale ja õpistsenaariumeid  jagada erinevates repositooriumites: Koolielu, Lemill, Leplanner, e- koolikott jne.

Valisin Leplannerist analüüsimiseks Malve Zimmermanni Matemaatikateemalise maastikumängu, mis on mõeldud 8.klassile projektipõhise õppena protsentide ja geomeetriliste kujundite kordamiseks.  Projekti pikkuseks on planeeritud 300 minutit.

Õpilased jagatakse esmalt rühmadesse ja tutvustatakse tegevusjuhist.  Igal rühmal peab olema vähemalt üks digivahend. Õpilased peavad oma rühmaga leidma kooli ümbruse kaardi (pole seotud konkreetse kooliga, seega väga hästi kasutatav ka teistes koolides) ning looma 5 kontrollpunktiga maastikumängu. Õpilaste esmaseks  ülesandeks on luua ajakava GoogleDocs-iga ja jagada seda ka õpetajaga, seega saab õpetaja vajadusel suunata ja juhendada. Õpilaste ülesandeks on luua ka blogi ja jagada seda samuti õpetajaga, mis omakorda võimaldab õpetajal jälgida ja vajadusel suunata kogu protsessi. Kuna õpilased saavad koostada rühmatööna maastikumängu matemaatika kordamisteemadel kasutades samal ajal teadmisi infotehnoloogiast ja geograafiast, siis on nad kaasahaaratud ning tegevused toimuvad reaalses kontekstis. Antud õpistsenaariumi põhjal on õpetajal suunava toetaja roll, ja ta on omalt poolt pakkunud mõned tehnoloogilised lahendused.

Õpilased peavad oma rühmaliikmete vahel ära jagama rollid ja tööülesanded, mis arendab õpilaste sotisaalseid oskuseid.  Rühmad peavad tegema koostööd ka oma maastikumängu katsetades ning ettevalmistusi tehes maastikumängu läbi viimiseks klassikaaslastele ning sellest ka videoreportaaži tehes.

Rühmatööna peab valmima mitu erinevat tulemit: blogi, maasikumängu küsimused, maastikumängu juhend, videoreportaaž. Projekti viimases etapis vaadatakse ühiselt videoreportaaže ning tehakse enese- ja grupitöö analüüs.

Positiivne on see, et antud õpistsenaariumi saab kasutada mistahes koolis. Mõistlik  on mitte lisada konkreetseid e- keskkondi, mida antud projektülesande puhul kasutada, sest tehnoloogia areneb väga kiiresti ja see annab õpilastele võimaluse luua väga erinevat tüüpi ülesandeid.

 

Link ülesandele.

Kasutatud materjal:

Pata, K. 2016.  Sotsiaal-Kultuuriline Õppimine Digitehnoloogiaga. Loetud aadressilt https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf 

 

Situatiivne õppimine digitehnoloogiaga

Situatiivne õppimine on sotsiaalne tegevus, kus  õppija tegutseb kindlas sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas ja suurimat tähtsust omavad osalejate omavahelised suhted. Situatiivsel õppimisel põhineb näiteks õpipoisiõpe, õpetajaks õppimine abiõpetajana, metsa kui koosluse õppimine õppekäigul, õppetöö virtuaalses keskkonnas,  kus märksõnadeks on  jälgimine, jäljendamine, tuvastamine, mõtisklemine ja mudelipõhine õpe (Pärtel, 2001). Situatiivse õppe puhul on suur tähtsus elulistel õppeülesannetel, õppimisse kuulub ka ebaõnnestumise riski võtmine.

Situatiivne õppimine IKT abil annab õppijale näiteks võimaluse teha turvaliselt katseid, mitte sattuda õnnetustesse ja mitte tekitada keskkonnareostust.

Valisin analüüsimiseks ,,Kuhu panna talumajapidamises tekkiv prügi?”

Tegemist on keskkonnaga, kus on olulisel kohal sotsiaalses kontekstis õppimine. Õpilased peavad rühmas leidma lahenduse probleemile, mida teha talus tekkiva prügiga.

Õpetajale on ette antud suur hulk juhendmaterjale, mis kindlasti hõlbustavad antud teema käsitlemist õppetöös, ainult vajalikke vahendeid ei tasu enam tõsiselt võtta. Antud rollimängu juures algatab õppimise õpetaja, kes teeb teemasse sobiliku sissejuhatuse.

Õpilased osalevad õppetöös rühmadena, antud ülesande lahendamise käigus osaleb iga õpilane kahe erineva rühma töös ja igas rühmas on kindlasti vajalik, et üks õpilastest võtaks endale liidri rolli. Õpilastel on rühmatöö läbiviimiseks kindlad juhised, nad peavad tutvuma elulise probleemiga ning omavahel talupidaja, loodusesõbra, prügivedaja ja kohaliku omavalitsuse rollid jagama. Õpilased saavad tutuvuda ka lisamaterjalidega, mis annavad lisainformatsiooni keskmises majapidamises tekkivate jäätmete komponentidest ja kogustest, võimaldavad teha valikuid vastavalt tekkiva prügi kogusele ja kehtivatele seadustele. Antud lehel leiduvad andmed on küll aastast 1994, aga kindlasti leiavad õpilased soovi korral ka värskemaid andmeid. Rühmatööd toimuvad esmalt oma rollisisestes gruppides ja hiljem ekspertgruppides, mis sisaldavad erinevate huvipoolte esindajaid. Õpilaste ülesanne on ühiselt leida lahendus, millega oleks kõik osapooled nõus ja mis ühtlasi lahendaks ka antud probleemi. Õppimine toimub informatsiooni otsimise, analüüsimise ja koostöö käigus. Usutavasti sünnivad igal rühmal siiski küllaltki sarnased lahendused.

Antud ülesande puhul on soovitav kasutada hinnanguid õpilaste rühmatöö oskusele, õpilased võiksid enda tööle ka ise hinnangu anda.

Õpitegevuste läbiviimiseks oleks mõistlikum kasutada ülesande  sisu juba mingis teises õpikeskkonnas, kasutades bio.edu.ee lehelt ainult ideed. Võimalik, et õpilased võiksid ka ise otsustada, millises keskkonnas nad soovivad oma ühisdokumente luua.

Ülesande sisuline pool on väga eluline, kuna õpilased ei saa tegelikult võtta endale päriselt rolle, nagu ülesanne ette näeb, on väga mõistlik lahendada antud  ülesanne situatiivse õppimise käigus.

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/2016/03/22/3-ulesanne-situatiivsed-oppematerjalid/

 

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine. Loengumaterjl. Loetud aadressilt: https://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/3-kontaktpaev-situatiivne-oppimine-digitehnoloogiaga/

Pärtel, E. (2001) Õppijakeskne contra ainekeskne füüsikaõpe

 

Kognitiivne õppimine e-õpiku näitel

Valisin e- õpikust peatüki ,,Venestuse algus” , et hinnata seda kognitiivse õppimise seisukohast. Kognitiivse õppimise puhul on oluline õpitu salvestamine mällu, õpitu säilitamine ja meenutamine. Kognitiivse õppimise seisukohast on õpilase töömälu ja pikaajaline mälu võtmesõnadeks, ka unustamisel on õppimise juures oluline koht, sest unustamise käigus tehakse üldistusi pikaajalisse mällu.

Võtsin analüüsimisel abiks ka Mayeri multimeedia  esituse printsiibid.

Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii verbaalsel kui ka visuaalsel kujul.

Antud peatükis on uus info esitatud enamasti tekstina, aga juurde võib vaadata ka lühikest videot, mille pikkuseks on poolteist minutit. Tekstis olevad pildid on samuti informatiivsed. Pisut arusaamatuks jäi tänapäevase GoogleMaps kaardi roll – kas õpilane võiks sealt vaadata, kus paiknevad teised venestatud riigid?

Inimesed õpivad paremini kui sõnaline ja visuaalne info on omavahel füüsiliselt integreeritud.

Sõnaline ja visuaalne info ei ole e- õpiku peatükkides omavahel integreeritud, sõnalise osa olemasolu eeldab ikkagi kellegi selgitusi ja täiendavat informatsiooni. Kuulasin ka selles peatükis olnud helifaili, aga selle sisu ei olnud minu meelest sugugi seotud venestamise teemaga (ülemäärasuse printsiibi kohaselt ei peagi olema sama informatsioon esitatud rohkem kui ühes modaalsuses), juttu oli hoopis laste kasvatamisest taluperes 19.sajandi teisel poolel.

Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja audiona kui visuaalselt ja tekstina.

Iseseisva õppimise ja e- õpiku puhul ei saa eeldada, et infot esitatakse nii visuaalsena kui ka audiona.  Selle  printsiibi kohaselt ei ole antud õpiku versioon kõige parem.

Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse mõistlikul määral tükeldatud annustena, info esitus on suuline ja sisaldab tuntud mõisteid.

Tekst on jagatud lõikudeks ja  antud materjali ei ole liiga palju.

Seevastu helifaili pikkus oli 48 minutit ja ükski püsimatu õpilane ei hakkaks seda kuulama ilma mõjuva põhjuseta. Võib- olla, kui tegus õpilane saaks seda heli kuulata näiteks kehalise kasvatuse tunnis suusatamise ajal, oleks selle kuulamine mõeldav.  Uurides kuulamisülesannet uuesti, nägin oma üllatuseks, et seal on ajaliselt kirjas, millisel minutil algab uus teema ja seega on heli tinglikult tükeldatud.

Inimesed õpivad paremini, kui esitatakse vaid oluline info struktureeritud moel, kusjuures omavahel seotud mõisted ja kujutised asuvad ekraanil lähestikku nii ruumiliselt kui ka ajaliselt.

Peatükk on suhteliselt lühike ja teksti lõpus on esitatud ka küsimused ja arutlusteemad. Mõistan, et neil õpilastel, kes tahaksid kohe tegutsema hakata, on võimalik ainult hakata märkmeid teksti alla lisama. Üllataval kombel puudub õpikus näiteks allajoonimise või teksti märgistamise võimalus.

Teksti lugemist ühest küljest segab hüpertekstide olemasolu  ja teisest küljest on see hea võimalus just näiteks keelekümblusega koolides mõistete selgitamiseks, sest suurem osa hüpertekste on seotud mõistete seletustega Vikipeedias. Palju mõistlikum oleks õpilasel ise võimaldada vajalikele sõnadele seletusi lisada endale sobilikul moel.

Antud peatükk sobib pigem refleksiivse õpistiiliga õppijale, kes eelistab vaikselt mõelda ja üksi õppida.

Tegevusliku õpistiiliga õppija jaoks on lisamaterjali otsimise võimalus ja ka arutlusteemad, mis aktiveerivad  tegutsejaid, ilmselt on võimalik lisada oma leitud materjali märkmetesse.

Peatüki juures puuduvad igasugused interaktiivsed harjutused, mis motiveeriks õpilast selle peatüki materjaliga rohkem tegelema.

Selles peatükis on minu meelest kogemusel tugineva ja intuitiivse õppimisstiiliga õpilastel võrdselt head õppimisvõimalused, sest peatükis on ära toodud nii faktid kui ka seosed. Samuti näib olevat tasakaal osadele keskenduva ja tervikule keskenduva õppimisstiiliga õppimise võimaluses, sest  antud alateemat võib õppida tervikule keskendumata, samas terviku mõistmiseks ei pea ehk kõiki fakte teadma.

Eelmises loengus tehtud õppimisstiilide testi põhjal on minu puhul õpitu visualiseerimine olulisem kui verbaalne osa. Samuti pole väga tasakaalus tegevuslik ja refleksiivne stiil, eelistan selle testi järgi pigem tegevuslikku õppimisstiili, seega tundub, et valitud peatükk ei arvestanud eriti mulle sobiva õppimisstiiliga.

 

 

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/21/2-too-kognitiivse-oppimise-keskkondade-naited/

Käitumusliku õppimise näide

Käitumislikku õpet iseloomustavad väga hästi interaktiivsed drillprogrammid.

Ma usun, et paljudele õpetajatele seonduvad digitaalse õppega just need drillimismängud. Väga palju mänge on loodud näiteks korrutustabeli õppimiseks, sest lõpuks ongi see ju vaja suure treenimisega pähe õppida ja miks mitte teha seda mängides.

Drillprogrammid treenivad reeglitel põhinevaid teadmisi ja need omandatakse peamiselt meeldejätmise teel.

Valisin tutvustamiseks http://www.adaptedmind.com/ leitud tõenäosuse teemalise tunni. 

Antud mängu puhul öeldakse juba enne alustamist, et raskusastet kohandatakse vastavalt mängija arengule.

Antud õppemängu küsimused olid seotud aritmeetilise keskmise arvutamisega ning moodi ja mediaani leidmisega.

Õigete vastuste puhul sain kohe punkte juurde. Väga lihtne on 5 antud arvu puhul leida mediaani, moodi leidmine pole ka keeruline kuni 10 arvu puhul.

Mida rohkem õigeid vastuseid, seda suuremaid kingitusi oli võimalik valida: minu koletis sõitis mängu lõpuks rulaga, kandis mereröövli rõivaid ja lennutas õhupalle.

Vale vastuse puhul sai koheselt tagasisidet: mängija nägi õiget lahenduskäiku ja sai vajadusel valida ka video, milles lahenduskäiku ka selgitati.

Küsimused kordusid. Kui vastasin valesti aritmeetilise keskmise arvutamisel, siis tekkis järjest küsimusi just selle teema kohta. Panin tähele, et alguses sain arvutada keskmist 5 liidetavaga,  hiljem oli liidetavaid juba 8. Aritmeetilise keskmise arvutamine oli natuke tüütu, ei kujuta ette, et õpilased viitsiksid seda väga palju teha.

Kahjuks ilma registreerimiseta polnud võimalik järgmisele tasemele saada ega ka ühtegi teist neist õppetundidest avada. Antud lehekülg on suunatud eelkõige lapsevanematele, et kaasa aidata oma lapse arengule läbi õppemängude.  Enamasti olen leidnud küll õpetajatele suunatud lehekülgi, aga antud juhul on tegu tasuliste õppematerjalidega, sama raha eest võib lapsevanemal õppida kuni 5 last. Lapsevanemale lubatakse, et ta saab kogu aeg tagasisidet oma lapse arengu kohta ning loodav õppematerjal vastab just tema lapse arengule ja vajadustele.

Antud drillmängu puhul olid olemas kõik elemendid: optimaalne jõukohasus, tagasiside saamine, punktide ja õhupallide saamine auhinnaks ja valede vastuste puhul kohene tagasiside. Kindlasti täidab selline mäng eesmärgi- õpilane oskab arvutada aritmeetilist keskmist ning leida moodi ja mediaani, sest ühe mängu jooksul saab ta seda teaha korduvalt.

Viide ülesandele ja kasutatud õppeamaterjalidele:

https://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/1-kontaktpaev-kaitumuslik-oppimine-digitehnloogiaga/

https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/07/iseseisev-too-1/#comments