Õppedisaini aluste esimeses loengus oli põhiteemaks õppimine ja õpetamine. Kuigi suurem osa meist on ju pedagoogilise hariduse juba omandanud, seega peaks kogu õppimispsühholoogia olema kõigile tuttav. Samas, õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise- seetõttu on kogu teooriat uuesti kuuldes kõik täiesti uus. Enda tööd analüüsides usun, et eelkõige toimub minu tundides transaktsioon – tehes õppimine – learning by doing.
Kuna õpetaja hakkab õpetama samamoodi nagu tema algklassiõpetaja, isegi kui ta on ülikoolis erinevaid metoodikaid õppinud ja seda on väga raske muuta, siis meie oma õppe käigus peaksime alustama muutusega enda sees.
Õppedisaini aluste esimeses loengus selgus, et õppeaine käigus loome me mänguprojekti, mille käigus mängime läbi kõik õppedisaini etapid.
Esialgu oli kõik lihtne ja arusaadav. Rühmatöö ülesanne: e-õpik, mingi digitaalse komponendiga õuesõpe; õppemäng. Tervik, mis õpetab mingi koguse pädevusi, mida lõpus kuidagi mõõdetakse. Saime aru, et peame alustama lõpust – esmalt koostame eksami, siis otsustame, milline on strateegia: kuidas õpetada, seejärel koostame õppematerjalid, ( katsetame väikese rühmaga) ja seejärel otsustame, kas tuleb midagi muuta.
Meie esialge mõte oli teha lõimitud õppematerjalidega e- õpik, aga see ei sobinud Merrilli mudeliga, kus keskmes on elust enesest võetud ülesanne, millega õpilane peab kursuse lõpus iseseisvalt toime tulema. Samal ajal toimub toestav õppimine: esialgu antakse õpilastele tuge rohkem, viimane ülesanne on juba õpilastele iseseisvalt jõukohane.
Peale Merrilli mudeliga esimest tutvumist tundus, et seda mudelit ongi võimalik rakendada ainult Excelit või ettevõtluskursust õpetades.
Teise loengu teemaks olid õpiväljundid ehk õpitulemused. Väljundipõhine õpe ja õpitulemused on väga tihedalt seotud. Samas pani õpitulemuste sõnastamine väga sügavalt mõtlema, sest need tuleb sõnastada sooritustena ja lisaks veel mõelda selle soorituse mõõdetavusele.
Bloomi taksonoomia sai loengu käigus üle korratud. Merrilli taksonoomia on siiski pigem arusaamatum. Samas Merrilli õpetamise strateegia üldisemalt sai juba mõistetavamaks. Tundub, et õpetajana on kõige keerulisem lasta õpilasel oma õppimise eest ise vastutada ja otsustada, kui õpilased õpivad avatud õppematerjalidega, on ju keerulisem kindel olla, et just vajalikud õpitulemused saavutatakses.
Meie rühmatöö oli teise loengu ajaks Google ühisdokumenti kolinud. Meie uus plaan oli teha õppeaineid lõimiv veebiajakiri, esmalt oli sihtrühmaks 2. kooliaste, hiljem juba 9.klass, kuna neil on eeldatavasti suuremad teadmised meedia alal. Ja see polnud ikka veel Merrill.
Kolmanda loengu ajal sai meie veebiajakirjast hoopis 1980.- te aastate stiilipidu. Mõte oli tore, aga me ei näinud enam ise, et see saaks olla õpilaste jaoks just see pingutust nõudev iseseisev ülesanne. Vaatamata väikestele tagasilöökidele hakkas meie õppedisain juba mingit ilmet võtma.
Lõime juba ka esialgse kursust kokkuvõtva elulise ülesande:
Kaskede suguvõsa on suur, sugulasi elab lisaks Eestile ka Venemaal, Rootsis ja Ameerikas.
Suvel toimub Ida- Virumaal Kaskede suguvõsa kokkutulek, mis toimub 1980-ndate stiilipeona. Inimesed kogunevad, et jagada mälestusi ja veeta koos aega. Üheks stiilipeo ideeautoriks on Anu, kes on 9.klassi õpilane. Anu on mõistnud, et tema vanemate elu 80-ndatel koolilastena oli küllalki erinev praegusest ja ta soovib kindlasti stiilipeole lisada ka ajaloolseid elemente(?)
Peo korraldamiseks on Anul kindlasti vaja sinu abi. (muusika, mood, uudised, ajaleht, kihutuskõned vms).
Viimasel loengul rääkisime evalvatsioonist ja koostasime peale loengut kohe ka evalvatsiooni plaani oma loodava kursuse kohta.
Viimasel loengul mõistsime selgemalt, et kõik elulised ülesande peavad õpilast kõnetama ja olema tema jaoks tuttavas kontekstis. Hakkasime aga uuesti tööle ja muutsime jälle oma tundide sisu. Töötasime läbi mitmeid erinevaid keskkondi, kus oma kursus üles ehitada ja täiuslikku me ei leidnudki. See- eest võtsin koheselt Eliademy kasutusele oma kooli digiõppepäeval.
Kogu selle rühmatöö käigus oleme vahetanud üle 4000 sõnumit, koostanud 14 lehekülge ühisdokumenti ja ohtralt vaielnud, kas meie ülesannete puhul ikka on tegemist Merrilliga või mitte. Meil on tulnud kümneid suurepäraseid mõtteid, mis pole lihtsalt tundidesse mahtunud ja sellest on natuke kahju. Näib, et me suudaks selle ajastu materjali põhjal teha vähemalt nädalapikkuse kursuse ja näib, et oleme leidnud oma Merrilli.
vairit 
You must be logged in to post a comment.