Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Tutvusin Kai Hakkaraineni artikliga ,,Toward a trialogical approach to learning”, mis rääbib Soomes toimuvatest muutustest pedagoogikas.

Soome ,,Tiigrihüpe” toimus 1980-90.aastatel, mil õppeasutused varustati arvutitega, aga õpetamise metoodika ei muutunud. IKT vahendeid kasutatati paljuski teadmiste drillimiseks. Ka Eestis on olukord sama, me kasutame IKT vahendeid enamasti õpitu treenimiseks ja nüüd juba rohkem ka suhtlemiseks.

K. Hakkareni artikkel selgitab aastatuhande vahetusel  toimunud muutust  õpetamise kontseptsioonis. Selle asemel, et õpetada lastele faktiteadmisi, kus igale küsimusele on ainult üks ainuõige vastus, mis on vaja pähe õppida,  anti õpilastele lahendamiseks probleemülesanded. Õppimine põhineb  õpilaste loodud küsimustel ja vastustel, mida omavahel jagatakse. Esialgu koostasid  õpilased küsimusi, millele sai anda faktiteadmistel põhinevaid vastuseid. Teadmiste  loomine on muutunud mugavaks eelkõige tänu tehnoloogia arengule, õpilased saavad teha koostöös oma klassikaaslastega, kogukonnaga – kellega iganes -sõltumata ajast ja vahemaast; õppeülesandele ei pruugi olla ühest vastustmisi. Kuna õpilased on harjunud koolis kindlal viisil käituma, siis muutused nõuavad palju aega ja pingutusi.  Õpetajad ja õpilased ei saa olla ainult teadmiste  tarbijad, nad peavad olema ka uute teadmiste loojad ja ka teadmiste praktiseerijad. Ühiselt loodud teadmised saavad kasutust ümbritsevas kogukonnas või ka teiste õppimiskollektiivide poolt.

Õpetajate harimine on võtmeküsimuseks muudatuste tegemisel hariduses. Isegi kui paljusid õpetajaid on koolitatud, siis sugugi mitte kõik õpetajad ei lähe muudatustega kaasa.

K.Hakkareni artiklis tuuakse  üks näide koolist, kus ei õpita kindla õppekava järgi, vaid antakse õpilastele disainimiseks mõni tellimustöö (enneaegsete beebide riided, pimedatele mõeldud raamat vms), mille kallal õpilased koostöös oma ala professionaalidega koos töötavad. Õppijad on aktiivsed, neil on erinevad rollid.

Eestis on sellise paindliku õppekava järgi õppimine minu meelest veel võimatu, sest õpilastelt eeldatakse kindlate faktiteadmiste omandamist ja rakendamist kooli lõpueksamitel ja tasemetöödes. Seni kuni põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel on kohustuslikud lõpueksamid, ei ole võimalik vähemalt mitte eksamiainetes teisiti õpetada, kui õppekava ette näeb.  Õpetajad võtavad tegelikult endale vastutuse  ja kontrolli õpilaste õppimise eest. Muutuva õpikäsituse puhul on rõhk meeskonnatööl ja loovusel, aga meie hetkel toimiva koolisüsteemi puhul on põhirõhk individuaalsel teadmiste pähetuupimisel. Haridusministeeriumis on küll plaanis mõningased muudatused  seoses põhikooli lõpetamisega, aga õpilaste individuaalne testimine jääb siiski alles.

 

Soome kogemust ei saa teistesse riikidesse üle kanda enne, kui muutub õpetajate ja koolijuhtide arusaam haridusest uute tehnoloogiliste võimaluste baasil. Muutused koolis on alati aeganõudvad. Tehnoloogia suurendab mõtestatud õppimist ja õpetamist ainult siis, kui muutuvad ka sotsiaalsed tavad  (Hakkarainen, 2006).

Kasutatud kirjandus:  Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.

Link ülesandele:

 

Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas ülesanne on eelnevatest ülesannetest praktilisem ja põnevam.

Tutvusin õppematerjalidega ja seejärel alustasin vookogujaga. Vaatasin videot ja hakkasin Feedly kasutajaks. Tellisin endale kursusekaaslaste ajaveebid ja lisaks ka kursusematerjalide ajaveebid. Lisasin veel mõned haridusega seotud lingid. Feedly kasutamine lihtsustab kursusekaaslaste blogide kommenteerimist oluliselt ja antud rakendust kasutan kindlasti aktiivselt ka edaspidi. Kui koolis õpilased samuti blogisid pidama hakkavad, saavad nad samuti jälgida klassikaaslaste edusamme.

Katsetasin ka Netvibes-i,  kuhu sai koondada ilmateate, uudised, suhtluse, postkasti, kaardi jne,  aga põhjalikum katsetamine jääb edaspidiseks.

Twitteri kasutaja ma siiani polnud.  Lõin endale kasutajakonto, valisin endale mõned huvipakkuvad teemad. Ma ei olnud kasutaja olnud kauem kui pool tundi, kui mul oli Twitteris juba 1 jälgija ja järgmisel päeval oli neid juba 2, mina polnud veel ikka ühtegi postistust teinud. Postitasin ka ühe säutsu, aga Twitteri kasutamise headuses pole veel kindel. Kuna Twitter on selle aasta e- õppevahendite edetabelis 1. kohal, siis on paljud õpetajad Twitterile õppetöös põnevat rakendust leidnud. Üks võimalus võib olla õuesõppe puhul vastuste saatmine Twitteri kaudu.

IFTTT oli põnev katsetamine.

Lisasin mitu retsepti: 1) kui olen kaotanud telefoni, saadan kirja ja telefon heliseb

2) telefon on öösel hääletu ja hommikul enam mitte – ja see tõesti toimib!

Püüdsin panna ka Gmailis oluliseks märgitud kirjad endale Evernote-i saata, aga see ei õnnestunud esimese korraga.

IFTTT puhul on kindlasti võimalik leida selliseid retsepte, mida saab ka õppetöös kasutada.

Katsetasin ka ühisjärjehoidjat Delicious. Lisasin sinna mitu matemaatikaõpetajate ajaveebi aadressi ja sain lõpuks sarnaste märksõnadega veebilehtede aadressid, mida oma töös kasutada.

Tegin endale Evernote-i kasutaja.  Saan aru, et samad märkmed ilmuvad nii minu telefoni kui ka arvutisse. Võimalik on teha fotosid ja neile kirjeid lisada. Kuna õpilased on aktiivsed nutitelefoni kasutajad, siis saavad nad õuesõppe korral lisada vajalikke märkmeid, teha fotosid ja lisada ka sinna teksti ja hiljem neid salvestisi kasutada.

Pocket-ist olen puudust tundnud. Tihti on põnevaid artikleid, mida tahaks hiljem uuesti vaadata, aga lihtsalt ei leia neid enam kerge vaevaga üles. Pocket võimaldab huvipakkuvad internetileheküljed enda jaoks salvestada. Väga mugav on Pocket lisada Chrome seadetest laiendusena. Kui õpilastele on antud ülesanne leida materjali mingi teema kohta, siis saavad nad esialgu materjalid koguda ja salvestada Pocketisse, et hiljem seda rühmas analüüsida.

WordPressi kasutamine on minu jaoks muutunud juba mõnevõrra mõistetavamaks. Ajaveebi kasutusvõimalus õppetöös on väga lai: näiteks on võimalik esitada nii loetud raamatute kokkuvõtteid või pidada oma treeningpäevikut.

Koolielust olen õppematerjale vaadanud juba mitu aastat. Koolielu on arenenud aina paremaks keskkonnaks õpetajate jaoks. Väga tore, et sellelt lehelt saab nüüd lisaks õppematerjalidele ja koolitustele leida ka põnevaid töövahendeid.

Skype– i kasutasin varem, nüüd kasutan  Viberit või Whatsappi, see on pigem minu sõprade eelistus.

Google Hangouts on samuti väga mugav kasutamiseks. Õppetöös on õpilastel väga mugav valida omavaheliseks suhtlemiseks neile sobiv rakendus.

Doodlega on väga lihtne kokku leppida sobivat koosolekuaega õpetajatel või ka lastevanemate koosolekut. Õppetöös on võimalik õpilastega kokku leppida kontrolltööde aega (kuigi seda saab teha ka tunnis suuliselt) või ka ühisürituste aega.

Kõik sellised rakendused, kuhu sai sisse logida Google või Facebooki kontoga olid väga mugavad kasutada. Osade rakenduste jaoks oli vaja ka eraldi kasutajaks registreeruda. Olen oma Google kontoga väga mitme rakenduse kasutajaks registreerunud ja pidin üle vaatama oma konto turvasätted, sest sain sellise teate:

	Tere Airit Keegi just kasutas teie parooli ja proovis teie Google’i kontole sisse logida.

Üksikasjad: esmaspäev, 26. oktoober 2015 18.38 (Kesk-Euroopa standardaeg)  Prantsusmaa*

Õpilepingust

Vaatasin oma õpilepingu üle ja lähtun seekord ainult antud õppeainest.

Olen kasutusele võtnud uskumatult palju rakendusi, osadest polnud ma teadlikki. Kasutasin siiani Mozilla Firefoxi, nüüdseks olen Chrome üle kolinud ja naudin Chrome laiendusi.

Aja planeerimine  ja enesejuhtimine on siiani keeruline. Olen proovinud mitmeid aja- ja tööplaneerimise vahendeid: Chome Note Book, myHomework, Google Tasks, Google Calendar.  Õppima õppimine on minu jaoks tegelikult omaette eesmärk.

Mõistan aina rohkem kolleegide ja perekonna toetuse tähtsust – suhted on olulised.

Olen suutnud oma blogiga juba suuremaks sõbraks saada, see on juba mõningane edusamm.

Õppimine ülikoolis on tõepoolest väljundipõhine ja õppijakeskne!

 

 

1:1 arvutikasutus

• Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
• Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda

Katsetasin sel õppeaastal 1:1 mobiiliseadmete kasutamist oma õpetajatöö puhul. Olin koostanud kordamisülesannetena mõned Learningappsid ja printinud välja nende QR- koodid, et ka need õpilased, kellel ikka veel pole Stuudiumis kasutajakontot, saaksid  tunnist osa võtta. Koheselt ilmnesid mitmed probleemid. Esiteks ei oma kõik õpilased isiklikku nutiseadet, mis tuli mulle siiski mõningase üllatusena ja teiseks ei saanud suur osa õpilastest oma nutiseadmesse mitte ühtegi rakendust tõmmata , kuna seadme mälu oli täis.  Õpilased on kasutanud oma seadet ka Kahooti-ga vastamisel, siis ei tekkinud mingeid tõrkeid. Loomulikult kasutavad õpilased mobiiliseadmeid ka tunnis ka kalkulaatorina, kuigi mina õpetajana ei saa seda veel heaks kiita.

Kuna meie koolil on olemas tahvelarvutid, siis siiani on lihtsam olnud need tunniks broneerida, samas kui tahvelarvutite kasutamine õppetöös muutub aina populaarsemaks ja nende laenutamine tundide ajaks sellevõrra keerulisemaks, siis tuleb uuesti proovida kasutada õpilaste nutiseadmeid.

Otsisin uusi ideid, kuidas kasutada nutiseadmeid matemaatikatunnis ja sain idee Ryan Tindale artiklist rakenduse Skitch kohta. 7.klassi matemaatika esimeseks teemaks on protsentarvutus ja selle teema hindeliseks tööks on eri tüüpi tekstülesannete koostamine protsentarvutuse kohta.  Õpilased saavad koostada ülesanded kasutades erinevaid enda tehtud fotosid ja jagades ülesandeid kaasõpilastega.

Leidisn veel mõned rakendused, mida kavatsen kindlasti katsetada: lihtsustamine ja  füüsika katsed .

Oma personaalses õppimises kasutan mobiiltelefoni eelkõige siis, kui on vaja GoogleMaps-i abiga leida üles järjekordne minu jaoks tundmatu asukoht Tallinnas. Enam ei kujuta ma liiklemist ilma mobiiltelefonita ettegi. Kasutan telefoni ka info otsimiseks. Hoian silma peal ka oma postkastil. Eelistan erinevate tööde tegemiseks siiski sülearvutit just eelkõige ekraani suuruse ja trükkimise mugavuse pärast.

Kasutatud materjal:

Canadian Teacher. (kuupäev puudub).  Ryan Tindale IDEAS FOR USING TABLETS IN THE CLASSROOM loetud aadressil:

http://www.canadianteachermagazine.com/article_tc_ideas_for_using_tablets.html

Personaalsed õpikeskkonnad

Personaalne õpikeskkond on eelkõige virtuaalne keskkond, mis sisaldab enesearenguks ja -harimiseks vajalikke rakendusi.

Kuna elukestev õpe on aina aktuaalsem, siis personaalsed õpikeskkonnad sisaldavadki eelkõige igapäevaselt kasutatavaid programme.

Tänapäeval on tehnoloogia areng väga kiire ja kõik töötajad peavad olema valmis omandama uusi teadmisi ja uusi elukutseid.  Kui vanasti õpiti amet terveks eluks, siis nüüd ei tea meist keegi, millised on töökohad näiteks 30 aasta pärast. Seoses tehnoloogia arenguga on muutunud ka õppimine: õppmiseks saab kasutada  failide jagamist, suhtlusvõrgustikes suhtlemist, videote vaatamist ja blogimist; puudub vajadus infot pähe tuupida, olulisem on oskus infot leida. Paljusid tööks vajalikke oskusi ei saada mitte traditsiooniliselt koolipingis omandades vaid hoopis teisi jälgides, küsimusi küsides, katsetades ja eksides jne.  Olulisemad oskused on enesejuhtimine ja koostöö. Kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti, ei saa keegi eeldada, et just hetkel vajalikke erialasid mõnes koolis õpetatakse.Õppijad saavad olla ise väga aktiivsed ja esitada tõendusmaterjali oma kompetentsuse kohta, kasutades oma personaalset õpikeskkonda.  Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest. (Väljataga ja Tammets)

Minu jaoks on personaalne õpikeskkond täiesti erinev oma eelnevate õpingute õpikeskkondadest.  Hetkel on personaalne õpikeskkond jagunenud kolmeks: õpingud, töö ja hobid.  Hobide puhul leiab küsimuste puhul vastuseid kas internetist või headelt tuttavatelt. Töö puhul on samuti võimalik interneti teel saada uusi teadmisi ja ideid, samas on võimalik õppida ka kolleegidelt ning pidevalt saab end arendada ka õpilaste tagasiside kaudu. Magistriõpingute puhul olen juba võtnud kasutusele mitmeid uusi keskkondi, mida ma pole varem kasutanud, näiteks blogi. Minu eelnevad õpingud on olnud passiivse kuulaja  ja eksamineeritava rollis. Praeguste õpingute puhul pean hoopis rohkem panustama  ja palju iseseisvat tööd tegema.

Püüdsin kaardistada oma selle sügise personaalset õpikeskkonda.

Kasutatud materjalid:

Attwell, G. (2007). Personal learning environments – the future of elearning. eLearning Papers.

Väljataga, T., Tammets, K. PERSONAALSED ÕPIKESKKONNAD

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2641/Personaalsed%20%C3%B5pikeskkonnad%20-%20materjalid.pdf

Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Kuna alustan õppimist pärast pikka vaheaega, on muudatusi väga palju. Õppimine oli enne õpetamiskeskne- tuli oma konspektist aru saada ja õigel ajal oma teadmised esitada (ja unustada). Õppimine on praegu väga palju teistmoodi- ja seda ma ju õppima tulingi.

Ainealaselt huvitavad mind erinevad õpikeskkonnad.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Õpilt kõigilt ja kõigest. Ma pole kunagi pidanud ühtegi blogi, kuigi nii mõndagi olen jälginud. Juba blogi tegemine oli minu jaoks midagi uut.

Kuna ma pole pidanud kirjutama ühtegi lõputööd, siis viitamine on minu jaoks veel raketiteadus.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Püüan väga tähtaegadest kinni pidada ja vaadata, et kodused ülesanded ei kuhjuks. Esimesel nädalal oli kõike nii palju, et ma tegin juba endale  kuupäevaliselt koduste tööde nimekirja. Mõistlikum on see vist teha digitaalselt…

Oluline on oma aja parem planeerimine. Mõistsin, et kulutan töö juures liiga palju väärtuslikku aega  ja püüan seda homsest muuta.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Kardan, et aega on liiga vähe. Õnneks on mul toetav ja julgustav pere. Loodan, et ei hakka tööl oma kolleege enda koduste töödega ahistama.

Usun, et saan suurt inspiratsiooni ja tuge ka oma kursuselt.

Pole jõudnud veel tutvuda Scholar Google- ga ega TÜ raamatukoguga, pean selleks lähiajal ka aega leidma.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Olen kursis õppematerjali ja tähtaegadega.

Oskan WordPressi inimlikumalt kasutada, suudan panna selle lehe normaalselt välja nägema:)

 

Õpikeskkonnast Tera

Laupäeval tutvustatud õpikeskkonnad tundusid katsetamiseks põnevad .

Valisin siiski tutvumiseks Tera, mis on Stuudiumi osa. Kuigi meie koolis on Stuudium kasutusel nüüdseks täpselt aasta ja selle kasutamine on tõesti väga lihtne, avastasin ma Tera alles eelmisel kevadel. Lisasin sinna õpilaste jaoks kordamise eesmärgil erinevaid LearningAppside linke. Kuna tundi viis läbi asendaja ja kõik õpilasted pole ikka veel Stuudiumi kasutajad, siis sel korral oli rohkem kasu väljaprinditud QR- koodidest.

Sellega minu Tera kasutamiskogumus piirduski.

Lisades sel nädalal oma päevikusse õpiabirühma õpetajat sain aru, et võin oma päeviku siduda Teraga. Eelmisel aastal polnud ma seda võimalust märganud ja ilmselt ei osanud ma seda siis ka veel tahta.

Terasse kursuse loomine on väga lihtne. Valisin teemaks 9.klassi matemaatika ja sain moodustada kaustad iga teema kohta. Mõistlikum on luua kursus ühe teema kohta ja moodustada kaustad alateemadest, et oleks lihtsam materjali leida. Terasse on võimalik laadida linke, loodud töölehti, lisaülesandeid, õpikupeatükke, koduseid kontrolltöid jne. See osa Terast on minu nägemuses eelkõige õpilastele, kes tihti puuduvad ja soovivad kursis olla õppetööga. Kui tunnikirjelduses on töölehe täitmine, siis saab õpilane ka ise seda töölehte vaadata ja täita. Õpilased saavad tagasisidet jätta erinevate õpiülesannete juurde. Suur osa e- keskkonna sisust on siiski õpetaja täita, õpilased saavad anda vaid enesehinnangu vormis tagasisidet oma sooritusele. Õpihaldussüsteemi poolt ette antud raamid ja struktuur toetavad õpetaja- ning materjalikeskset lähenemist, kus õpetaja dikteerib õppeprotsessi, määrab ära ressursid ja tegevuse (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Kursusele lisatakse automaatselt selle klassi õpilased, kes on juba sama klassi päevikus.

Õpilasi on võimalik ka ise lisada või kustutada ja nad ei pea olema samast klassist, seega saab luua ka huviringide kursuseid. Terasse on võimalik lisada ka näiteks loovtööde materjale nii 3. kooliastmele kui ka õpetajatele.

Terasse on võimalik lisada ka ülesandeid. Ülesannete juurde saab lisada täiendavad nõudmised, ülesande alguse- ja lõpuaja; ülesanne võib olla etapiviisiline või ühetunnine projekt, lisaks on võimalik moodustada meeskondi. See osa Terast toetab muutunud õpikäsitust sisaldades pingutust nõudvat ülesannet, koostööd ja enesejuhtimist. Kõigil õpilastel ei pea olema sama pingutust nõudev ülesanne, kuigi nad võivad olla samast rühmast ja õppida sama õppeainet (Dalsgaard, 2006). Ülesande täitmine ei piira kuidagi selle sooritamiseks valitavaid vahendeid ja õpilased saavad kasutada ka sotsiaalset tarkvara.

Tera üheks puuduseks õpilaste silmis võib pidada selle igavat kujundust.

Stuudiumi kaudu on õpilastel ja õpetajatel võimalik ka omavaheline suhtlemine, meie koolis pole see millegipärast väga levinud, kasutatakse ilmseilt muid kanaleid.

Kuna Eestis on õpetamine paljuski veel väga konservatiivne, on Tera isegi mõnevõrra ajast ees. Kui palju on meie hulgas õpetajaid, kes lasevad õpilastel õppeprotsessi juhtida? Pingutust nõudvate õpiülesannete süsteem nõuab õpetamise suurt muutust.

Usun, et Tera on kõigile Stuudiumi kasutajatele siiski abiks töö planeerimisel ja materjalide jagamisel. Stuudium on väga paindlik õpetajate soovidele vastu tulema ja looma iga kooli jaoks sobilikumat õpikeskkonda.

Kasutatud materjalid:

1. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
2. Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7.