Kaitstud: Taristu kasutusdisain

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Taristuseminari neljas kodutöö

1. Mis mind minu töös kõige rohkem innustab? Sellele küsimusele on päris keeruline vastata. Hiljuti käsin koolitusel, kus rääkisid erinevate koolide õppejuhid oma koolide edusammudest digistamise valdkonnas ja see oli väga inspireeriv. Lisan siia näiteks Tartu Erakooli esitluse, milles tutvustatakse tahvelarvutit kui õpimappi. Paljudes koolides on toimunud super muutused digipöörde raames ja sellised edulood on igati innustavad.

Väga põnev on olnud ka kogemus, kus keemiat õpetatakse CSI kriminalistide stiilis: õpilastele on ette valmistatud ,,kuriteopaik” koos ülesandega, millele õpilased peavad koostöös lahenduse leidma kasutades ka nutiseadmeid.

Põnev oli ka Tallinna Ülikoolis toimunud õpetajate täiendkoolitus, kus õpetati kasutama IKT vahendeid matemaatika õpetamisel.

Inspiratsioon on igal pool meie ümber!

2. Kas õpetaja ja õpilane peaksid olema online võrgustikes sõbrad?

Nõu on siin raske anda, ma usun, et iga õpetaja teeb selle otsuse ise. Minul ei ole õpilased Facebookis sõbrad, võtan oma sõbraks ainult kooli lõpetanud noori. Ma arvan, et ma ei taha ise näha, mida nad online jagavad. et mitte nende pärast piinlikkust tunda. Võib- olla mõtlen ma üle. Ma tõesti loodan, et lapsevanemad hoiavad ise oma lastel sotsiaalmeedias silma peal. Minu jaoks on hetkel Facebook suhtlusvahend kolleegidega. Ma ei arva, et ma õpetajana peaksin oma isiklikku elu avalikult sotsiaalmeedias presenteerima. Meie koolis töötas noor õpetaja, kes jagas kõike sotsiaalmeedias: veiniõhtu, mullivannipildid jne ja tema ei leidnud, et see oleks probleem. Meie koolis on mõned klassijuhatajad loonud oma õpilastega suletud grupi, kus on lihtne kiirelt infot jagada. Loomulikult saab infot jagada ka Stuudiumi kaudu, aga kuna kõik õpilased on usinad Facebooki kasutajad, siis on õpetaja kindel, et nad saavad ka info kätte. Kuna ma ei ole klassijuhataja, siis ei ole ma ka endale praegustest õpilastest sõpru võtnud.  Äkki on ikkagi oluline, et õpilased oskaksid kasutada suhtlemiseks ka elektronposti või Stuudiumi suhtluskeskkonda, sest kogu elu pole Facebookis.

Isikukaitse on Eestis kohati väga kummaline. Lapsevanemad annavad igal aastal oma kirjaliku nõusoleku, et nende laps võib kooli esindada ja et nende pilte võib kooli kodulehele panna. Lastevanemate enamus on selle poolt, et kooli pildigaleriis on fotodel ka nende lapsed. Õpilastööde puhul võib ju lihtsalt pildid üles panna ilma nimedeta ja iga laps saab ise kodus öelda, milline pilt on tema oma.

Oma materjalide jagamisel muutub aina olulisemaks korrektne viitamine: tihtilugu otsib õpetaja materjalid internetist ja kohandab seda vastavalt oma klassile ja salvestab enda arvutisse. Mõne aja pärast ei mäleta enam keegi, kust see materjal pärit võib olla – on see ise tehtud või kellegi teise töö?

On ka piisavalt õpetajaid, kes kasutavad teiste õpetajate loodud materjale ja kustutavad autori nime ära või asendavad selle koguni enda nimega. Põhjus võib peituda selles, et kool maksab tulemustasu õppematerjalide loomise eest. Siin aitab ainult teadlikkuse kasvatamine just eelkõige õpetajate hulgas, sest meie peame õpetama ka õpilased korralikult viitama.

Mina pole teinud ühtegi taristu teemalist projekti ja ei oska kahjuks kellelegi nõu anda. Oluline on kahtlemata vajaduste kaardistamine, pole mõtet soetada mingeid seadmeid, kui reaalselt ei soovi keegi neid seadmeid kasutama hakata. Kõige tähtsam on meeskond ja kooli juhtkonna toetus.

 

Link ülesandele.

Taristuseminari 3. kodutöö

Arutleda teemal ja tuua näiteid oma tegevusest või siis oma põhimõtetest (kui tööle asuksite HT-na).

• Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.

Õpetajad peaksid teadma, milline tehnika üldse koolis olemas on.  Aeg- ajalt tuleks õpetajatele uuesti meelde tuletada, millised vahendid on koolil olemas, näiteks augustis õppeaasta viimasel õppenõukogul räägib haridustehnoloog koolis leiduvatest digivahenditest ja esitab vajadusel kasutusstatistika.

Kui uus tehnika saabub konkreetsele õpetajale ja ta on seda soovinud, siis on olemas mõningane võimalus, et ta oskab seda ka kasutada.  Võib juhtuda ka nii, et kooli saabub ,,vidin”, mida keegi pole soovinud, siis on haridustehnoloogil vaja välja mõelda, kus ja kes seda kasutada saaks ja see ,,vidin” õpetajale ,,maha müüa” ning ühtlasi ka seda kasutama õpetada.

Uue tehnika puhul, mis on potentsiaalselt huvipakkuv paljudele õpetajatele, on mõistlik teha koolitus kõigile soovijatele. Arvata võib, et kõik ei soovi, aga kui on juba mõned oskajad, siis saavad ka nemad oma teadmisi edasi anda neile, kes hiljem soovivad selle tehnikaga tööle hakata.

Kui on olemas tehnika, mida keegi õpetajatest juba kasutada oskab, siis võiks ta seda ka teistele õpetada.

Meie koolis on toiminud näiteks Smart tahvli koolitused, seal osalevad ainult need õpetajad, kelle klassis on selline tahvel olemas, sest ainult neid see koolitus ju huvitabki.

• Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)

Täiskasvanud inimesi on raske koolitada, kui nad on koolitusel vastu tahtmist. Hea, kui kooli juhtkond soodustab digivahendite kasutamist õppetöös ja tunnustab õpetajaid selle eest.  Arenguvestluse üheks teemaks peab olema kindlasti õpetaja digipädevuste areng õppeaasta jooksul.

Koolitus tuleb õpetajate jaoks ette põnevaks muuta, et neil tekiks vastupandamatu soov osaleda. Õpetajaid motiveerib enamasti see, kui midagi läheb nende jaoks oluliselt lihtsamaks. Samas on ka suur hulk õpetajaid, kes ongi valmis pühenduma, et muuta oma tunnid õpilaste jaoks põnevamaks. Kui mõni õpetaja kasutab oma õppetöös uusi vahendeid, siis õpilased enamasti soovivad, et sama teeksid ka teised õpetajad.

Kohustuslikuks on koolitusi  mõttetu teha, sest vastu tahmist ei õpi keegi.

Paljud kolleegid soovivad siiski individuaalset nõustamist, sest õpetajate baasteadmised on väga erinevad.

• Milline on meie pakutav portfolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?

Meie koolis on teist aastat kasutusel S tuudium ja Tera. Oleme väga rahul.  Õpetajate kirjavahetus toimub samuti teist aastat  Google Gmaili vahendusel, et saaks kasutada ka Drive võimalusi. Kavas on ka e- õppe keskkondade koolitused.

• Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?

Lihtsad ja kasutajasõbralikud keskkonnad võetakse kiiresti omaks. Tundub, et haridustehnoloog meie majas on liiga tark inimene ja õpetajad kardavad teda. Mõistlik on teha koolitusi mõnele julgele õpetajale. Kui on mõne e- keskkonna aktiivseid kasutajaid, siis ehk soovivad ka teised õpetajad ennast arendada ja oma tööd kaasaegsemaks muuta.

• Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Ma usun, et analüüsima peab ikka, et aru saada, mis on hästi ja mis võiks olla paremini.

Mõistlik oleks küsida kirjalikku tagasisidet õpetajatelt nende ootuste ja  koolitussoovide kohta ning küsida ka tagasisidet olnud koolituste kohta. Samuti tuleks välja selgitada kooli juhtkonna ootused.

• Kas ja kuidas analüüsite (analüüsiksite) taristu kasutust?

Meie koolis registreeritakse tahvelarvutite kasutamine tundides: kirja tuleb panna klass, õppeaine, tahvelarvutite arv ja ka see, milleks tahvelarvutid on broneeritud. Seega statistika tegemine tahvelarvutite kasutamise osas on võimalik. Eelmisel õppeaastal kasutasid tahvelarvuteid kõige rohkem õpiabirühmade ja HEV õpilaste  õpetajad.

Sülearvutiklassi puhul hakkab usutavasti toimima sama registreerimise süsteem.

Õpetajatel on alati võimalik kasutada klassis  ka VOSK-i ja üldises statistikas on juba vead.  Siis veel interaktiivse tahvli otstarbeka kasutamise hulk- seda pole ju võimalik mõõta. Taristu kasutust saab pigem hinnata iga õpetaja ise.

Haridustehnoloogilise taristu 2. kodutöö

Kuidas toimib infostruktuur meie koolis?

Info vahetamine ja edastamine on ilmselt igas koolis väga suure tähtsusega. Info ei liigu õpetajate meelest kunagi liiga hästi ja ikka on mõni kolleeg, kes ei ole kunagi midagi kuulnud ega lugenud. Suurem osa infost jõuab õpetajateni e- posti teel ja  Stuudiumi kalendri kaudu, lisaks toimuvad veel iganädalased infominutid. Infotahvel on küll õpetajate toas olemas, aga sellest aastast seisab see kasutuna.

E- postina on meie koolis kasutusel Gmail, õpetajatel on olemas oma list, et kõigile korraga infot saata. Samuti kasutame agaralt Drive võimalusi ühiselt mõnd dokumenti redigeerida. Näiteks on meie õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaardid Drive-is. Eelnevalt olid meie õpilaste HEV- dokumendid valla pilveserveris, aga dokumentide pidev alla ja üles laadimine oli tülikas, õpetajad suutsid teha ühele lapsele mitu erinevat jälgimiskaarti, lõpuks oli see jällegi suur töö, et kõik erinevad täiendused saaks jälle ühte faili kokku kopeerida.

Igal õpetajal on töö tegemiseks kooli poolt antud sülearvuti, kõigil on võimalus uudistega kursis olla.

Meie kooli kodulehele lisavad infot kooli sekretär, huvijuht  ja raamatukoguhoidja.

Meie koolis on kasutusel Stuudium. Suurem osa lapsevanematest on aktiivsed kasutajad, kahjuks ei saa seda öelda meie kooli õpilaste kohta. Nooremad õpilased kasutavad esmase infoallikana oma õpilaspäevikut, vanematelt õpilastet eeldaks aktiivset elektroonilise päeviku kasutamist, sest lisaks kodustele töödele kirjutavad õpetajad sinna hinnanguid õpilaste töödele. Õpetajad kasutavad aina rohkem ka Tera võimalusi.

Oleme koolis väga aktiivselt kasutusele võtnud Stuudiumi kalendri, kuhu õpetajad saavad märkida oma töölt puudumise; üritused; kalendri kaudu saab ka broneerida tahvelarvuteid, koolibussi, fotoaparaati ja  videokaamerat. Meie kooli sülearvutiklass on veel nii uus, et sülearvuteid pole veel broneeritavate asjade hulka lisatud.

Meie kooli õpetajate toas on elektrooniline tahvel, millelt saab enamasti vaadata tunniplaani ja kust saab ka oma tunniplaani otse printida. Tunniplaan on koostatud Timetables programmiga ja on kõigile nähtav ka kooli kodulehel. Probleemiks on tunniasendused, head lahendust pole me sellele veel leidnud. Me ei kasuta asendusteks ei tunniplaani programmi ega ka mitte Stuudiumi võimalusi, sest meie infotehnoloogi sõnul on see liiga töömahukas. Asendustest saavad õpetajad teada emaili teel.

Koolis on võimalik infot edastada ka kooliraadio kaudu, aga seda võimalust taaskord ei kasutata.

Kui õpetajatelt küsida, siis on ühest küljest mõttetut infot liiga palju ja vajalikku infot on mõnikord üsna keeruline märgata. Kõige huvitavam info levib millegipärast ainult suulisel teel.

 

 

Haridustehnoloogi roll

Haridustehnoloogi suurim roll on õpetajate inspireerimine. Õpetajad võivad küll mõista vajadust uutmoodi õpetamiseks, aga neil ei pruugi olla piisavalt teadmisi, milliseid valikuid ja võimalusi pakub tänapäeva tehnoloogia.

Haridustehnoloogi ülesanne on olla kursis kõige uuega ja pakkuda õpetajatele oma töö huvitavamaks (ja lihtsamaks) muutmise võimalusi.

Meie koolis töötav haridustehnoloog tegeleb õpetajate individuaalse koolitusega. Kui kooli saabub uus vidin, siis tema tutvub sellega ja aitab ka õpetajatel uued vidinad kasutusele võtta. Meie koolis on 3 erineva tootja interaktiivseid tahvleid ja kõigi nende kasutamine on mõnevõrra erinev. Haridustehnoloog küll korraldas õpetajatele koolitusi tahvli kasutamise kohta, kuid see lõppes ikkagi individuaalse nõustamisega, sest õpetajate tase on väga erinev ja õpetuse sisunõuded seega samuti.

Suurepärane on jätta haridustehnoloogi tööks mistahes ette tulevate probleemide lahendamine näiteks tunniplaani tarkvara kasutamise kohta, sest temal on aega selliste küsimustega tegeleda.

Meie kooli haridustehnoloog nõustab ja abistab kõiki Stuudiumi kasutamisega seoses. Kui kellelgi on probleeme kooli postkastiga või Drive´i lisatud dokumentidega, oskab ta kohe aidata.

Haridustehnoloog pakub oma oskuseid alati ka erinevate veebiküsitluste läbiviimisel, olles suureks toeks kooli juhtkonnale.

Hea haridustehnoloogi ja IT olemasolu koolis mõjub mõnes mõttes ka õpetajate arengule pärssivalt, sest professionaalne abi on alati käepärast.

Mind on õnneks või kahjuks ümbritsenud oma ala professionaalid, seega pole ma pidanud mitte midagi olulist riistvarast teadma.

Kasutan õppetöös Promethean interaktiivset tahvlit. Armusin sellesse tahvlisse esimesest hetkest, kui seda Glasgows haridusfestivalil nägin. Ma polnud sellist tahvlit näinud üheski koolis, aga kujutasin ette, kui põnev oleks sellist tahvlit kasutada. Paari aasta pärast sain täpselt sellise tahvli oma klassi ja olin üliõnnelik. Tahvli kasutamise õppimine oli väljakutset pakkuv. Esimestel aastatel tutvusin väga palju teiste õpetajate koostatud õppematerjalidega. Tõlkisin palju inglisekeelset materjali, otsisin sobivaid õppemänge, lisasin ka ülesandeid õpikutest kulutades tohutult aega. Nüüd on Avita õpikute PDF versioon koos lahendustega õpetajatele saadaval, saab kerge vaevaga õpilastele tahvlile näitamiseks sobilikud ülesanded välja valida ja ka lahenduskäike näidata. Lõimitud õppe raames saab õpilastele ka inglisekeelseid materjale näidata, inglise keelt ja matemaatikat on väga lihtne sel moel lõimida. Usun, et pole kaugeltki kõigi võimalustega kursis, mida interaktiivse tahvliga teha saab, aga tunde on tahvli kasutamine väga palju muutnud. Töökohta vahetades sai määravaks sama tahvli olemasolu klassis.

Usun, et suurimad õnnestumised on veel kõik tulemas.

Suureks väljakutseks pean esmalt tööaja jagamist õpetajate nõustamise vahel ning uute oskuste omandamise ja kolleegidega suhtlemise vahel. Hetkel tundub, et nii palju on õppida. Suurim väljakutse on aga kõik, mis on seotud riistvaraga.