F. J. Milleri artikli ,,I = 0″ analüüs

Millised on artikli peamised seisukohad?

F. J. Miller leiab, et informatsioonil puudub sisuline tähendus, sest iga inimene loob selle alusel oma teadmuse, kusjuures teda mõjutavad tema huvid, uskumused, kogemused, harjumused, meeleolu, suhted jne. Infost saab teadmus täpselt samal hetkel, kui inimene seda interpreteerib. Me saame suhelda inimestega kõikjal üle maailma ja edastada neile infot, aga me ei saa olla kindlad, kas nad mõistavad seda samamoodi nagu me ise. Sama informatsioon omab erinevate inimeste jaoks erinevat tähendust. Ei saa eeldada, et samadel sõnadel on teiste inimeste jaoks sama tähendus.

Hugh Mackay (1998): ,,Pole oluline mida meie sõnum teeb kuulajatega, oluline on, mida kuulaja teeb sõnumiga. Pole tähtis, millise tähenduse meie anname oma sõnumile, tähtis on, millise tähenduse annavad sõnumile selle kuulajad.“

Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Autor leiab, et infot saab juhtida, aga teadmust mitte.

Millal infost saab teadmus? Vastus: täpselt samal hetkel, kui inimene seda interpreteerib.

Mis on põhierinevus informatsioonil ja teadmusel?

Staatiline – dünaamiline

Inimestest sõltumatu – inimestest sõltuv

Digitaalne – analoogne

Lihtne dubleerida – tuleb taas luua

Lihtne edastada – otsesel suhtlemisel põhinev

Pole kindlat tähendust – tähenduse loob iga inimene ise

Karl-Erik Sveiby (1997) informatsioonist:

…me peame muutma info olemust oma mõtetes ja teadvustama järgmist: informatsioon on mõttetu ja ta pole midagi väärt. Väärtuslik on hoopis teadmus, mis on loodud selle info abil.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Informatsioonil puudub sisemine iseseisev tähendus, kuid sellel on suur mõju turvalisusele, suhtlusele, suhetele, teadmiste jagamisele, õppimisele ja õpetamisele, kvaliteedile ja töösuhetele, aga info muudab teadmuseks iga inimene eri moodi. Artikli iroonia seisneb selles, et see sisaldab samuti sisemise tähenduseta informatsiooni – tähenduse sellele annavad lugejad.

Teadmusjuhtimine pole võimalik, sest me ei saa kuidagi opereerida inimeste teadmistega, teadmust ei saa edastada, edasi anda. Mõiste ,,teadmiste jagamine“ on kõigile arusaadav, aga mõiste ,,teadmusjuhtimine“ on parimal juhul küsitav.

Informatsioonile endale omistatakse liiga suurt tähtsust, tähtsaks tuleb pidada hoopis selle info tõlgendamist inimeste poolt.

Millised on peamised järeldused, soovitused?

Kogemus näitab, et sõnal ,,teadmised“ on väga erinevad tähendused, tuleks lihtsalt kaotada sõnade tähenduste segiajamine, näiteks ,, info“ ja ,,tähendus“.

Me saame juhtida sõnumeid, aga me ei saa juhtida tähendust. Me saame jagada tähendust, erinevus on suhtlemisel ja edastamisel.

Teadmusjuhtimises tuleb eristada info ja teadmiste edastamist.

Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Autor kasutab tehnotsentristlikku ja ökoloogilist lähenemist.

Autor võrdleb informatsiooni edastamist industriaalajastul ja infoajastul. Industriaalajastul olid väga tähtsad inimeste isiklikud suhted, mis andsid elule mõtte. Kõike kogeti vahetult, suheldi enamjaolt näost- näkku või kirja teel; suhtlusringkond (pere, töökaaslased, sugulased, tuttavad) – oli suhteliselt väike, see oli piiratud juba kaugete vahemaade tõttu.

Infoajastu muutis kõike seda. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik infot edastada silmapilkselt vaatamata sellele, kus inimesed elavad või kas nad on kunagi üldse kohtunud.

Kasutatud materjalid:

Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper140.html]

Virkus, S. (2015). Teadmusjuhtimise I mooduli konspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool