Õpileping

Teema – Soovin õppida õppematerjalide loomist, mida saan ka oma töös kasutada. Olen siiani loonud lihtsaid õpiobjekte Kahootis, LeariningAppsis, Eliademys. Kindlasti on digitaalsete õppematerjalide loomisel palju põnevaid võimalusi, millest ma pole veel teadlik.

Eesmärgid –  Digitaalsete õppematerjalide loomine on just see, mis pakub suurt väljakutset. Tahan kindlasti korralikult mõnd digitaalse õppematerjali koostamise vahendit kasutama hakata.

Strateegiad –Püüan osaleda kõigis loengutes. Tutvun õppematerjalidega. Kavatsen  kinni pidada tähtaegadest. Soovin luua digitaalse õppematerjali, natuke hirmutavaks pean kvaliteedinõudeid.  Teksti analüüs tundub ka väga vajalik olevat, aga olen juba ette ajapuuduses kindel.

Vahendid/ressursid – Kasutan kindlasti kursuse õppematerjale. Teen koostööd kursusekaaslasetega.

Hindamine – Olen eesmärgi saavutanud, kui oskan luua nõuetekohast õppematerjali. Olen ette kindel, et pärast kursuse läbimist olen kordi targem kui praegu.

Link ülesandele- https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/07/opilepingud-2/

 

 

 

Käitumusliku õppimise näide

Käitumislikku õpet iseloomustavad väga hästi interaktiivsed drillprogrammid.

Ma usun, et paljudele õpetajatele seonduvad digitaalse õppega just need drillimismängud. Väga palju mänge on loodud näiteks korrutustabeli õppimiseks, sest lõpuks ongi see ju vaja suure treenimisega pähe õppida ja miks mitte teha seda mängides.

Drillprogrammid treenivad reeglitel põhinevaid teadmisi ja need omandatakse peamiselt meeldejätmise teel.

Valisin tutvustamiseks http://www.adaptedmind.com/ leitud tõenäosuse teemalise tunni. 

Antud mängu puhul öeldakse juba enne alustamist, et raskusastet kohandatakse vastavalt mängija arengule.

Antud õppemängu küsimused olid seotud aritmeetilise keskmise arvutamisega ning moodi ja mediaani leidmisega.

Õigete vastuste puhul sain kohe punkte juurde. Väga lihtne on 5 antud arvu puhul leida mediaani, moodi leidmine pole ka keeruline kuni 10 arvu puhul.

Mida rohkem õigeid vastuseid, seda suuremaid kingitusi oli võimalik valida: minu koletis sõitis mängu lõpuks rulaga, kandis mereröövli rõivaid ja lennutas õhupalle.

Vale vastuse puhul sai koheselt tagasisidet: mängija nägi õiget lahenduskäiku ja sai vajadusel valida ka video, milles lahenduskäiku ka selgitati.

Küsimused kordusid. Kui vastasin valesti aritmeetilise keskmise arvutamisel, siis tekkis järjest küsimusi just selle teema kohta. Panin tähele, et alguses sain arvutada keskmist 5 liidetavaga,  hiljem oli liidetavaid juba 8. Aritmeetilise keskmise arvutamine oli natuke tüütu, ei kujuta ette, et õpilased viitsiksid seda väga palju teha.

Kahjuks ilma registreerimiseta polnud võimalik järgmisele tasemele saada ega ka ühtegi teist neist õppetundidest avada. Antud lehekülg on suunatud eelkõige lapsevanematele, et kaasa aidata oma lapse arengule läbi õppemängude.  Enamasti olen leidnud küll õpetajatele suunatud lehekülgi, aga antud juhul on tegu tasuliste õppematerjalidega, sama raha eest võib lapsevanemal õppida kuni 5 last. Lapsevanemale lubatakse, et ta saab kogu aeg tagasisidet oma lapse arengu kohta ning loodav õppematerjal vastab just tema lapse arengule ja vajadustele.

Antud drillmängu puhul olid olemas kõik elemendid: optimaalne jõukohasus, tagasiside saamine, punktide ja õhupallide saamine auhinnaks ja valede vastuste puhul kohene tagasiside. Kindlasti täidab selline mäng eesmärgi- õpilane oskab arvutada aritmeetilist keskmist ning leida moodi ja mediaani, sest ühe mängu jooksul saab ta seda teaha korduvalt.

Viide ülesandele ja kasutatud õppeamaterjalidele:

https://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/1-kontaktpaev-kaitumuslik-oppimine-digitehnloogiaga/

https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/07/iseseisev-too-1/#comments

 

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

This gallery contains 4 photos.

Mulle meeldis  ,,Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” (H.Põldoja) loetud James Allier definitsioon õpiobjektist kui “väikseimast iseseisevast õpikogemusest, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997), see meenutab väga aatomi definitsiooni. Palju aega koolitööst kulubki erinevate õpiobjektide loomiseks või otsimiseks ja kohandamiseks.  Kasutan hetkel enim teiste õpetajate poolt loodud töölehti, esitlusi, videoid ja õppemänge.  Töölehed ja esitlused salvestan oma […]

Animatsioon

Neljas ülesanne.

Ülesandeks oli teha kooli tutvustav animatsioon. Animatsiooni idee väljamõtlemine oli päris keeruline. Meie kooli logol on kujutatud päike, mõtlesin algul, et suudan panna päikesekiired kuidagi liikuma.

Alustasin juhendmaterjali lugemisest, siis hakkasin lugema inglisekeelset Help- i. Kõik oli lihtne, aga ma ei suutnud leida ühte nuppu –.

Seega hakkasin otsima videojuhendeid.

Sain väga palju abi ühest Youtube videost. Oma animatsiooni esimese lehekülje tegin selle juhendi alusel, aga lehekülgede vahetus oli minu Web Disaineris taaskord täiesti erinev antud video omast.

Puuduoleva nupu leidsin sellest videost – nagu arvata oligi, oli tegemist uskumatult lihtsa lahendusega 🙂 Selle video abil sain panna animatsioonile ka lehekülgi juurde.  Videotes on kõik alati lihtne ja loogiline- pole mingi kunst muuta mingi akna suurust (näiteks pildigaleriil), aga minul see ei õnnestunud, sama keeruline oli leida õigeid värve.

Minu animatsioon tuli välja hoopis teistsugune, kui ma alguses arvasin. Tulemus pole kaugeltki täiuslik. Suutsin tekitada värvi muutva logo ja nupuks muutuva kooli nime, lisada pildigalerii (pildid on kooli kodulehelt võetud ja ilmselt olematu kvaliteediga) ning Tap Area kahele lehele.

Minu loodud animatsioon on jagatud Google Drive ja Dropboxi.

 

Videotöötlus

Kolmas ülesanne

Tegemist on minu esimese videoga. Kasutasin oma video monteerimiseks 4 aasta tagust videomaterjali. Koolis toimus sel päeval õpetajate koolitus, mille käigus õpiti koostööd ning õppeainete lõimimist. Sel päeval toimus 3 õppetundi, igas tunnis oli korraga mitu õpetajat. Kuna selle õppepäeva materjali polnud keegi monteerimiseks võtnud, samas õpetajad meenutavad seda päeva põnevusega, siis otsustasin teha video sellest, kuidas kõik on nooremad ja ilusamad.

Videod, mis sellest päevast pärinevad, on filmitud eemalt ja liiga staatiliselt. Videomaterjali oli umbes pooleteist tunni jagu.

Esimeseks tunniks oli kehaline kasvatus kahe, kuna suurem osa tunnis ajast töötas taustal töömeeste brigaad mootorsaega, pidasin ma paremaks selle tunni materjalist kasutada ainult soojendusvõimlemist ,,Laulu hommikuvõimlemisest” taustal. Kõik liikumised on 1,5 korda kiiremaks muudetud.

Teine tund oli mõeldud rühmatöö arendamiseks ja toimud ruumis sees. Valisin sealt erinevaid lõike, kõiki siirdeid ei suutnud ma siiski väga sujuvateks muuta. Muutsin hääle tugevust vaiksemaks iga lõigu alguses ja lõpus.

Kolmandaks tunniks oli muusikaõpetus, mis oli lõimitud loodusõpetusega. Selle tunni materjali oli kõige rohkem, aga kuna video pikkus oli minu meelest juba niigi küllaldane, jätsin videosse alles mõned lõigud tunni algusest.  Lisasin fotosid video lõpuossa, lisaks ka mõned pealdised. Lõikasin lõpuossa  ka laulu ,,Inimene õpib kogu elu” lõpu, see tundus sobivat temaatikaga.

Videot saab näha siit.

 

Õppedisain

Õppedisaini aluste esimeses loengus oli põhiteemaks õppimine ja õpetamine. Kuigi suurem osa meist on ju pedagoogilise hariduse juba omandanud, seega peaks kogu õppimispsühholoogia olema kõigile tuttav. Samas, õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise- seetõttu on kogu teooriat uuesti kuuldes kõik täiesti uus. Enda tööd analüüsides usun, et eelkõige toimub minu tundides transaktsioon – tehes õppimine – learning by doing.

Kuna õpetaja hakkab  õpetama samamoodi nagu tema algklassiõpetaja, isegi kui ta on ülikoolis erinevaid metoodikaid õppinud ja seda on väga raske muuta, siis meie oma õppe käigus peaksime alustama muutusega enda sees.

Õppedisaini aluste esimeses loengus selgus, et õppeaine käigus loome me mänguprojekti, mille käigus mängime  läbi kõik õppedisaini etapid.

Esialgu oli kõik lihtne ja arusaadav. Rühmatöö ülesanne:  e-õpik, mingi digitaalse komponendiga õuesõpe; õppemäng. Tervik, mis õpetab mingi koguse pädevusi, mida lõpus kuidagi mõõdetakse. Saime aru, et peame alustama lõpust – esmalt koostame eksami, siis otsustame, milline on strateegia: kuidas õpetada, seejärel koostame õppematerjalid, ( katsetame väikese rühmaga) ja seejärel otsustame, kas tuleb midagi muuta.

Meie esialge mõte oli teha lõimitud õppematerjalidega e- õpik, aga see ei sobinud Merrilli mudeliga, kus keskmes on elust enesest võetud ülesanne, millega õpilane peab  kursuse lõpus iseseisvalt toime tulema. Samal ajal toimub toestav õppimine: esialgu antakse õpilastele tuge rohkem, viimane ülesanne on juba õpilastele iseseisvalt jõukohane.

Peale Merrilli mudeliga esimest tutvumist tundus, et seda mudelit ongi võimalik rakendada ainult Excelit või ettevõtluskursust õpetades.

Teise loengu teemaks olid õpiväljundid ehk õpitulemused. Väljundipõhine õpe  ja õpitulemused on väga tihedalt seotud. Samas pani õpitulemuste sõnastamine väga sügavalt mõtlema, sest need tuleb sõnastada sooritustena ja lisaks veel mõelda selle soorituse mõõdetavusele.

Bloomi taksonoomia sai loengu käigus üle korratud. Merrilli taksonoomia on siiski pigem arusaamatum. Samas Merrilli õpetamise strateegia üldisemalt sai juba mõistetavamaks. Tundub, et õpetajana on kõige keerulisem lasta õpilasel oma õppimise eest ise vastutada ja otsustada, kui õpilased õpivad avatud õppematerjalidega, on ju keerulisem kindel olla, et just vajalikud õpitulemused saavutatakses.

Meie rühmatöö oli teise loengu ajaks Google ühisdokumenti kolinud. Meie uus plaan oli teha õppeaineid lõimiv veebiajakiri, esmalt oli sihtrühmaks 2. kooliaste, hiljem juba 9.klass, kuna neil on eeldatavasti suuremad teadmised meedia alal. Ja see polnud ikka veel Merrill.

Kolmanda loengu ajal sai meie veebiajakirjast hoopis 1980.- te aastate stiilipidu. Mõte oli tore, aga me ei näinud enam ise, et see saaks olla õpilaste jaoks just see pingutust nõudev iseseisev ülesanne. Vaatamata väikestele tagasilöökidele hakkas meie õppedisain juba mingit ilmet võtma.

Lõime juba ka esialgse kursust kokkuvõtva elulise ülesande:

Kaskede suguvõsa on suur, sugulasi elab lisaks Eestile ka Venemaal, Rootsis ja Ameerikas.

Suvel toimub Ida- Virumaal Kaskede suguvõsa kokkutulek, mis toimub 1980-ndate stiilipeona. Inimesed kogunevad, et jagada mälestusi ja veeta koos aega. Üheks stiilipeo ideeautoriks on Anu, kes on 9.klassi õpilane. Anu on mõistnud, et tema vanemate elu 80-ndatel koolilastena oli küllalki erinev praegusest ja ta soovib kindlasti stiilipeole lisada ka ajaloolseid elemente(?)

Peo korraldamiseks on Anul kindlasti vaja sinu abi. (muusika, mood, uudised, ajaleht, kihutuskõned vms).

Viimasel loengul rääkisime evalvatsioonist ja koostasime peale loengut kohe ka evalvatsiooni plaani oma loodava kursuse kohta.

Viimasel loengul mõistsime selgemalt, et kõik elulised ülesande peavad õpilast kõnetama ja olema tema jaoks tuttavas kontekstis. Hakkasime aga uuesti tööle ja muutsime jälle oma tundide sisu. Töötasime läbi mitmeid erinevaid keskkondi, kus oma kursus üles ehitada ja täiuslikku me ei leidnudki. See- eest võtsin koheselt Eliademy kasutusele oma kooli digiõppepäeval.

Kogu selle rühmatöö käigus oleme vahetanud üle 4000 sõnumit, koostanud 14 lehekülge ühisdokumenti ja ohtralt vaielnud, kas meie ülesannete puhul ikka on tegemist Merrilliga või mitte. Meil on tulnud kümneid suurepäraseid mõtteid, mis pole lihtsalt tundidesse mahtunud ja sellest on natuke kahju. Näib, et me suudaks selle ajastu materjali põhjal teha vähemalt nädalapikkuse kursuse ja näib, et oleme leidnud oma Merrilli.

 

 

Kaitstud: Taristu kasutusdisain

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Taristuseminari neljas kodutöö

1. Mis mind minu töös kõige rohkem innustab? Sellele küsimusele on päris keeruline vastata. Hiljuti käsin koolitusel, kus rääkisid erinevate koolide õppejuhid oma koolide edusammudest digistamise valdkonnas ja see oli väga inspireeriv. Lisan siia näiteks Tartu Erakooli esitluse, milles tutvustatakse tahvelarvutit kui õpimappi. Paljudes koolides on toimunud super muutused digipöörde raames ja sellised edulood on igati innustavad.

Väga põnev on olnud ka kogemus, kus keemiat õpetatakse CSI kriminalistide stiilis: õpilastele on ette valmistatud ,,kuriteopaik” koos ülesandega, millele õpilased peavad koostöös lahenduse leidma kasutades ka nutiseadmeid.

Põnev oli ka Tallinna Ülikoolis toimunud õpetajate täiendkoolitus, kus õpetati kasutama IKT vahendeid matemaatika õpetamisel.

Inspiratsioon on igal pool meie ümber!

2. Kas õpetaja ja õpilane peaksid olema online võrgustikes sõbrad?

Nõu on siin raske anda, ma usun, et iga õpetaja teeb selle otsuse ise. Minul ei ole õpilased Facebookis sõbrad, võtan oma sõbraks ainult kooli lõpetanud noori. Ma arvan, et ma ei taha ise näha, mida nad online jagavad. et mitte nende pärast piinlikkust tunda. Võib- olla mõtlen ma üle. Ma tõesti loodan, et lapsevanemad hoiavad ise oma lastel sotsiaalmeedias silma peal. Minu jaoks on hetkel Facebook suhtlusvahend kolleegidega. Ma ei arva, et ma õpetajana peaksin oma isiklikku elu avalikult sotsiaalmeedias presenteerima. Meie koolis töötas noor õpetaja, kes jagas kõike sotsiaalmeedias: veiniõhtu, mullivannipildid jne ja tema ei leidnud, et see oleks probleem. Meie koolis on mõned klassijuhatajad loonud oma õpilastega suletud grupi, kus on lihtne kiirelt infot jagada. Loomulikult saab infot jagada ka Stuudiumi kaudu, aga kuna kõik õpilased on usinad Facebooki kasutajad, siis on õpetaja kindel, et nad saavad ka info kätte. Kuna ma ei ole klassijuhataja, siis ei ole ma ka endale praegustest õpilastest sõpru võtnud.  Äkki on ikkagi oluline, et õpilased oskaksid kasutada suhtlemiseks ka elektronposti või Stuudiumi suhtluskeskkonda, sest kogu elu pole Facebookis.

Isikukaitse on Eestis kohati väga kummaline. Lapsevanemad annavad igal aastal oma kirjaliku nõusoleku, et nende laps võib kooli esindada ja et nende pilte võib kooli kodulehele panna. Lastevanemate enamus on selle poolt, et kooli pildigaleriis on fotodel ka nende lapsed. Õpilastööde puhul võib ju lihtsalt pildid üles panna ilma nimedeta ja iga laps saab ise kodus öelda, milline pilt on tema oma.

Oma materjalide jagamisel muutub aina olulisemaks korrektne viitamine: tihtilugu otsib õpetaja materjalid internetist ja kohandab seda vastavalt oma klassile ja salvestab enda arvutisse. Mõne aja pärast ei mäleta enam keegi, kust see materjal pärit võib olla – on see ise tehtud või kellegi teise töö?

On ka piisavalt õpetajaid, kes kasutavad teiste õpetajate loodud materjale ja kustutavad autori nime ära või asendavad selle koguni enda nimega. Põhjus võib peituda selles, et kool maksab tulemustasu õppematerjalide loomise eest. Siin aitab ainult teadlikkuse kasvatamine just eelkõige õpetajate hulgas, sest meie peame õpetama ka õpilased korralikult viitama.

Mina pole teinud ühtegi taristu teemalist projekti ja ei oska kahjuks kellelegi nõu anda. Oluline on kahtlemata vajaduste kaardistamine, pole mõtet soetada mingeid seadmeid, kui reaalselt ei soovi keegi neid seadmeid kasutama hakata. Kõige tähtsam on meeskond ja kooli juhtkonna toetus.

 

Link ülesandele.

Helitöötlus

Teine kodutöö

Minu helifail.

Salvestasin oma ülesande teksti ning eemaldasin müra. Üritasin kasutada kõiki tunnis kasutatud tööriistu: normalize, noise reduction, find zero crossing + trim audio, compressor, frequency. Salvestasin oma töö vahepeal projektina ja kui selle uuesti avasin, oli minu jutt tehtud paljudeks tükkideks, mis olid suvalises järjekorras. Õnneks oli minu salvestatud jutt piisavalt lühike ja ma suutsin selle õigesse järjekorda tõsta. Leidsin Youtube-st sobiva sisuga laulu ja salvestasin selle mp3-na. Lisasin taustamuusika ning lõikasin selle lühemaks.  Püüdsin paigutada oma laused muusikapala instrumentaalse osa peale. Muutsin vastavalt tekstile  natuke heli tugevust. Lõppu lisasin veel ühe heliefekti ja salvestasin kogu sisu mp3-na.

Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Tutvusin Kai Hakkaraineni artikliga ,,Toward a trialogical approach to learning”, mis rääbib Soomes toimuvatest muutustest pedagoogikas.

Soome ,,Tiigrihüpe” toimus 1980-90.aastatel, mil õppeasutused varustati arvutitega, aga õpetamise metoodika ei muutunud. IKT vahendeid kasutatati paljuski teadmiste drillimiseks. Ka Eestis on olukord sama, me kasutame IKT vahendeid enamasti õpitu treenimiseks ja nüüd juba rohkem ka suhtlemiseks.

K. Hakkareni artikkel selgitab aastatuhande vahetusel  toimunud muutust  õpetamise kontseptsioonis. Selle asemel, et õpetada lastele faktiteadmisi, kus igale küsimusele on ainult üks ainuõige vastus, mis on vaja pähe õppida,  anti õpilastele lahendamiseks probleemülesanded. Õppimine põhineb  õpilaste loodud küsimustel ja vastustel, mida omavahel jagatakse. Esialgu koostasid  õpilased küsimusi, millele sai anda faktiteadmistel põhinevaid vastuseid. Teadmiste  loomine on muutunud mugavaks eelkõige tänu tehnoloogia arengule, õpilased saavad teha koostöös oma klassikaaslastega, kogukonnaga – kellega iganes -sõltumata ajast ja vahemaast; õppeülesandele ei pruugi olla ühest vastustmisi. Kuna õpilased on harjunud koolis kindlal viisil käituma, siis muutused nõuavad palju aega ja pingutusi.  Õpetajad ja õpilased ei saa olla ainult teadmiste  tarbijad, nad peavad olema ka uute teadmiste loojad ja ka teadmiste praktiseerijad. Ühiselt loodud teadmised saavad kasutust ümbritsevas kogukonnas või ka teiste õppimiskollektiivide poolt.

Õpetajate harimine on võtmeküsimuseks muudatuste tegemisel hariduses. Isegi kui paljusid õpetajaid on koolitatud, siis sugugi mitte kõik õpetajad ei lähe muudatustega kaasa.

K.Hakkareni artiklis tuuakse  üks näide koolist, kus ei õpita kindla õppekava järgi, vaid antakse õpilastele disainimiseks mõni tellimustöö (enneaegsete beebide riided, pimedatele mõeldud raamat vms), mille kallal õpilased koostöös oma ala professionaalidega koos töötavad. Õppijad on aktiivsed, neil on erinevad rollid.

Eestis on sellise paindliku õppekava järgi õppimine minu meelest veel võimatu, sest õpilastelt eeldatakse kindlate faktiteadmiste omandamist ja rakendamist kooli lõpueksamitel ja tasemetöödes. Seni kuni põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel on kohustuslikud lõpueksamid, ei ole võimalik vähemalt mitte eksamiainetes teisiti õpetada, kui õppekava ette näeb.  Õpetajad võtavad tegelikult endale vastutuse  ja kontrolli õpilaste õppimise eest. Muutuva õpikäsituse puhul on rõhk meeskonnatööl ja loovusel, aga meie hetkel toimiva koolisüsteemi puhul on põhirõhk individuaalsel teadmiste pähetuupimisel. Haridusministeeriumis on küll plaanis mõningased muudatused  seoses põhikooli lõpetamisega, aga õpilaste individuaalne testimine jääb siiski alles.

 

Soome kogemust ei saa teistesse riikidesse üle kanda enne, kui muutub õpetajate ja koolijuhtide arusaam haridusest uute tehnoloogiliste võimaluste baasil. Muutused koolis on alati aeganõudvad. Tehnoloogia suurendab mõtestatud õppimist ja õpetamist ainult siis, kui muutuvad ka sotsiaalsed tavad  (Hakkarainen, 2006).

Kasutatud kirjandus:  Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.

Link ülesandele: